Y GALERII 2005 PROGRAMM
1)3 – 16. 01 P & T Neeme Lüdimois „Elu minevikus“ maal
2) A & E saal Hando Tamm „Meie aja kangelased“ -- maal
3) 17 – 30. 01 Lola Liivat maalid
01 – 13. 02 „Keeniused -- kõikide kunst“ -- kõik võivad tuua oma teose.
Liis Keerberg, Malle Elvet, Jaan Muna, Jaanus Rooba, Epp Katus, Hillar Ehaste, Aare Viljur, Paul Põldoja, Eero Ijavoinen, Kaido Tamm, Andres ..., Riin Liivamägi, Priit Petrov, Mario Shliateris, Mari Kivi, Pärtel Vissak, Anneli Telling, Kristiina Kullus, Merilin Shults, Lauri Sommer, Merle Ambre, Kaspar Ranniku Jassa, Katrin Sann, Pille Tammela, Anu Loigu, Liisa Prost, Kristiina Amer, Mati Karu, Eha Anier, Jaan Punga, Merili Sulg, Marko Kompus, Janika Kraavi, Einar Tiits, Jaanus Nessler, ATS, Maie Aitaja, Leonhard Lapin
5) 14 – 27. 02 Anni Irs, Mariina Tiidor „Sündida ilusasse ruumi“ -- maal
6) 01 – 13.03 EKA Avatud Akadeemia: „Happy vol. 3 – lavastused ja interpretatsioonid“
7)14 – 27.03 P & T – Evard Arrak maalid
8) A saal Andres Sütevaka „Arnold, kas sa oled juba tänanud venelasi selle eest, et teid Euroopa Liitu vastu võeti...?“ maal – installatsioon.
9) 28. 03– 03.04 – Raivo Välli ja Janek Tolbergi näitus "Totakad ambitsioonid“ -- maal
10)5.-- 17. 04 – TÜ Kunstide osakonna graafikanäitus
11)18.04– 01.05 P & T Andreas W kureeritud „Puudumise kohalolu“ foto, video
3. -- 22. 05 Tartu Fotoklubi „Foto. Motiiv – kevad
13) 23.05– 5. 06 TÜ Kunstide osakonna vilistlaste näitus „Saite mis tahtsite“
6. -- 19.06 TÜ Maalikateedri II kursus „Teised välja!“
21. 06 – 03.07 P& T saal Tartu Fotoklubi „Hansalinn Tartu“
16) E saal Alar Madisson „Soovaim“ -- foto
NÄITUSED AUGUST – DETSEMBER 2005
1. -- 14. august Mart Trummal „Lähis Ida“ fotod (P,T saalides)
2. -- 14. august Urmas Vaino „New York & Brasiilia“ (A,E) digiprint, video
16. -- 28. august Marisha Jahni (USA) kureeritud „Unfurled“ -- installatsioon
29. august – 4. september Anne Noortekeskus „Noor foto“ -- fotod.
6. -- 18. september Uwe Schloen & Georg Janthur (Saksamaa) „Neopathiker goes East“ installatsioon
19. september – 2. oktoober Boaz Tal (Israel) „Perekond“ fotod
3. oktoober – 16. oktoober TÜ Kunstide Osakonna suvepraktika näitus „Räpina roheline“ – maalid.
17. -- 30. oktoober P & T saal Kreg A Kristring „Kohapuudutus“ maalid
A & E saal Irina Krivogonova „Punaroheline koalitsioon“ -- maalid
1.-- 20. november Enn Tegova „Sfäärisõltuvus“ maalid, installatsioon
20. -- 27. november Marko Kompuse näitus „Armastuskiri taikonaudile“, „Anaalseks ENSVs“ -- maalid, installatsioon
28. november – 11. detsember P, T saal Liina Veedler „Viimane õhtusöök saarel – installatsioon (P,T saal)
29. november – 11. detsember A, E saal rühmitus NE! „Mina, uurija“ -- installatsioon, foto (P,T saal)
12. -- 25. detsember Ellen Reet Türi, Ulvi Kuldkepp, Anniki Kari näitus „Võõras mure“(P,T) – maal, skulptuur, kollaazh, graafika
13. -- 25. detsember Lauri Pajos „Tonal“ maalid (A, E saal)
Hando Tamm „Meie aja kangelased“
3 – 16. jaanuar 2005
Galerii esimeses kahes ruumis kujutab Hando Tamm oma väljapanekus «Meie aja kangelased» üheksat naist ja üht meest, kes kõik on vanaldased või isegi maailmarekordiliselt eakad.
Maailma vanimad
Kui Tamm asus mullu lõpetama Tartu Ülikooli maaliosakonda, valis ta oma diplomitöö teemaks maailma vanimate inimeste kujutamise. Needki maalid on tema nüüdses väljapanekus.
Tamme maalid on tonaalsuse poolest jaotunud kaheks. «Ühtedel kujutatakse tänapäevaseid inimesi kergelt sotsrealistliku hõnguga laadis, teistel aga justkui tegelasi muinasjuttudest,» märkis galerist Margus Kiis.
Neeme Lüdimois „Elu minevikus“
3 – 16. jaanuar 2005
Kunstnik Neeme Lüdimois on sündinud 1955. aastal Tartus. Keskkooli lõpetamise järel asus õppima Tartu Ülikooli füüsikat (jäi lõpetamata).Lüdimois tõusis esile 1980. aastate alguse noortenäitustel. Ta pole end sidunud ühegi rühmitise, kunstnike sõpruskonna või liiduga.«Tema maalidel esinevad klassikalised sürrealismi motiivid – erootika, religioon, detailid kunstiajaloost, sümbolid,» märkis galerist.
17 – 30. jaanuar 200
„Keeniused -- kõikide kunst“ -- kõik võivad tuua oma teose.
Liis Keerberg, Malle Elvet, Jaan Muna, Jaanus Rooba, Epp Katus, Hillar Ehaste, Aare Viljur, Paul Põldoja, Eero Ijavoinen, Kaido Tamm, Andres ..., Riin Liivamägi, Priit Petrov, Mario Shliateris, Mari Kivi, Pärtel Vissak, Anneli Telling, Kristiina Kullus, Merilin Shults, Lauri Sommer, Merle Ambre, Kaspar Ranniku Jassa, Katrin Sann, Pille Tammela, Anu Loigu, Liisa Prost, Kristiina Amer, Mati Karu, Eha Anier, Jaan Punga, Merili Sulg, Marko Kompus, Janika Kraavi, Einar Tiits, Jaanus Nessler, ATS, Maie Aitaja, Leonhard Lapin
Jaan Jürgen Klaus, Makro Kompus
Martiini, Erkki Hüva
Lola Liivat "9+1"
1 --13 veebruar 2025
Oma kunagistes Taaralinna-teemalistes kunstiuiteis kirjutas Lola Liivat: "On öeldud, et progressi eest tuleb maksta. Ei tohiks kahju olla tema heaks loovutada veidike iganenut" (Edasi 24. VII 1987). Kunstnikuna kutsus ta üles literatuurse ja jutustava kunsti ning ?täiuseni lihvituse ja vääramatu hea maitse? kõrval huvi tundma ka teiste loomelaadide vastu, eelkõige spontaansuse ja väljenduse vastu. Ehk löövamal kujul kõlab see Lola Liivati memuaarse autosententsina Tartu kunstikooli aegadest, kus ta oli sageli õpilastele öelnud: ?Lõpetagem kujutamine ja hakakem väljendama.?
Üht loomingut näitusest näitusesse jälgides ja sellest ka kirjutades on olnud võimalus mõelda abstraktsionismi üheaegsest avarusest ja kitsusest. Kitsus, selle loomemeetodi piiratus, ei tähenda mitte ainult kujutatavate objektide maailma täielikku eitamist, tagasilükkamist, välistamist. Pigem tundub, et abstraktsionistide vahel on vähem erinevusvõimalusi kui objektide visuaaliate maalijate vahel. See on väga problemaatiline tunne. Ja selles faktipõhise peenanalüüsiga selgusele jõuda näib suhteliselt lootusetu. Igal abstraktsionistil on oma pintslikiri ja palett. Ja kuigi maailmas pole kahte sarnast käekirja, ju mitte ka kahte sarnast kunstnikupintslikirja (kui räägime spontaansest manuaalsest maalist), on nende vahel siiski raskem vahet teha kui kahe objekti vahel, noh, näiteks tooli ja laua vahel.
Samas on abstraktsionism avar. Maali tähendus-, meeleolu- ja interpretatsioonimahutavuse poolest. See avaldub muidugi vaid väga hea abstraktse pildi põhjal. (See viimane oleks aga jälle märk abstraktsionismi piiratusest
?)
Lola Liivati palett on piiritletud sinise-punase värvialaga, vahel ulatub skaala üle oran?i ka kollaseni välja. Teemad (st maalide pealkirjad!) on viimase nelja aasta loomingus muutunud aina meenutuslikumaks ja isiklikumaks. Ehkki kunstnik on läbi kogu abstraktse loomingu maalinud hetkeimpulsside kõrval palju ka endas kaasas kantavat, midagi, mis kauem on hinge ja mällu settinud. (Olgu siinkohal öeldud, et tegelikult oleks huvitav näha Liivati töid ka Tartu kunstiinstituudi lõpetamise (1954) ja esimese abstraktsionismi ideest mõjutatud maali (1957) vahele jäävast ajast. Millal ja kes toob need päevavalgele!? Tean, et see huvi kunstnikku ennast eelkõige kurvastab ja ?okeerib, ent siiski.)
Vaatamata valitud vahendite nappusele, tõestab Liivat, kui lõputult avar on ühe värvi toonide skaala, kui palju variatsioone on sinisel erinevates värvikeskkondades, kui palju lisab transparentsele pinnale üksainumas anarhiline värvipritse või keskendav kollaa?lik element.
Ma ei ole näinud kahte sarnast Lola Liivati näitust. Näitusest näitusesse olen ma üllatunud ja ühtlasi omandanud kohustuse süüvida nüanssidesse. Eesti õhukeses ja spetsialiseerumist välistavas väikekultuurilises olustikus kohtab sedavõrd palju pinnapealsust, rohutirtsulikku rändurlust motiivilt motiivile, laadilt laadile, moelt moele; nüansside olemasolu fakt ei ulatu meieni just sageli, mistõttu pole ka tarvet süüvida, ja nii puudub omakorda alus analüüsiks ja teoretiseerimiseks. Me jääme oma kultuuris ja kunstis aina kirjeldavaiks! Et väikses kultuuris jõuda nüanssideni, selleks peab suur kunstnik olema. Vist suurem kui suure kultuuri keskkonnas, kus keskkond annab oma soodustava panuse. Väikses kultuuris on süüvimine ühtlasi vastuvoolu ujumine. Selleks, et vastuvoolu ujudes mitte kõrvale kalduda ega toppama jääda, selleks peab suund väga selge olema ja vajadus ning oskused seda mööda liikuda väga kindlad ? hoolimata kõigest.
Olgu öeldud ka, et Tartu näitusel on üheksa uut maali aastaist 2003 ? 2005, sh ?Zarathustra? (2005) ja ?Omapäi? (2004) mõjuvad paarikuna, kus pildikeskmes sedavõrd laenguline kontrast ja energiate koondumine, et tekib assotsiatsioon universumi ?mustade aukudega?. Kunstnik jätkab liikumist, tihenemist, lähenemist ? kaugenemise varal.
Anni Irs, Mariina Tiidor, Margus Rump, Erle Kaur
„Sündida ilusasse ruumi“
14 – 27. veebruar 2005
Eevart Arrak "Põhjala visioonid"
14 -- 27. märts 2005
Hetkel kuum
Andres Sütevaka „Arnold, kas sa oled juba tänanud venelasi selle eest, et teid Euroopa Liitu vastu võeti...?“
14 -- 27. märts 2005
5.-- 17. aprill 2005
'
19 aprill – 1 mai 2005
19. IV avati Y-galeriis Andeas W kureeritud näitus "Puudumise kohalolu : the presence of absence". Näituse kõigis piltides on oluline see, mida pole. lünk ja tühik. Kõik osalevad kunstnikud (Kaisa Eiche, Toomas Kalve, Alan Proosa, Maari Ross, Riho Peiker, Anna Hints, Siim Vahur, Katz, Alan Ross, Jaan Sokk, Andreas W, Taavi Piibemann, Kalev Vapper) on Tartu kõrgemast kunstikoolist või sellega mingil moel seotud.
„Foto. Motiiv – kevad"
- Håkan Andersson (SE)
- Anna-Kaisa Antalainen-Vainu
- Ahti Auväärt
- Tomas Brorson (SE)
- Peter Ehrenstein (AT)
- Eiženija Freimane (LV)
- Johann Froschauer (AT)
- Hubert Gerold (AT)
- Willem Halbach (NL)
- Roger Heylen (BE)
- Igor Ivanov (RU)
- Juri Ivanov
- Joachim Knoll
- Mihkel Kraav
- Manfred Kriegelstein (DE)
- Priit Kudu
- Pierre Lecluyse (FR)
- Karin Leesmann
- Dung-Leung Lin (CN)
- Helina Loid-Kudu
- Andres Lumi
- Mark Lütter
- Silvestro Paletti (IT)
- Valeri Parhomenko
- Gerd Romahn (DE)
- Lambert Rue (BE)
- Liisa Soolepp
- Josef Spralja (CA)
- Guy Stoops (BE)
- Odd Svenberg (NO)
- Aleks Zaitsev
- Eero Talts
- Anton Tarassevits
- Toomas Thetloff
- Jaak Veiderma (EE/SE)
- Karl Vock (AT)
TÜ Kunstide osakonna vilistlaste näitus
„Saite mis tahtsite“
24. mai 2005 – 3. juuni 2005
„SAITE MIS TAHTSITE!“ -- TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIDE OSAKONNA VILISTLASTE NÄITUS
24. mail kell 18 avatakse ja 3 juunini kestab näitus „Saite mis tahtsite!“, kus näitavad oma „iseseisvusaja“ teoseid valik kunstnikke, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli Kunstide Osakonna.
Näituse kuraator Maris Palgi: „Näituse kontsept oleks, et panna välja oma pildid, mis olete teinud peale lõpetamist ja igaühelt kõrvale A4 väljalase mingist kooliaegsest tööst. Mida suurem kontrast, seda parem.
Idee oleks, kuidas saame hakkama ilma õppejõu toetuseta, on peale kooli tööd kuidagi iseseisvamad ja paremad (loodan, et on). See oleks ühendav joon, mis ühest koolist erineva käekirjaga erinevaid inimesi seoks.“
Näitusel osalevad Rauno Thomas Moss, Meiu Münt, Eda Lõhmus, Kaie Luik, Maris Palgi, Kaarel Vulla, Priit Pajos, Hando Tamm, Imat Suumann, Albert Gulk, Jane Remm, Signe Fideelia Roots jt. Enamik neist on Eesti uussümbolistliku maalikunsti eestvedajad ja tuntuimad esindajad, lähenedes sellele liinile erinevatest külgedest – sürreaalsest (Vulla, Palgi), eksistentsiaalsest (Moss, Münt, Suumann, Tamm, Luik, Remm), fantastilisest (Gulk, Pajos), mütoloogilisest (Fideelia, Pajos) küljest.
Näitus on mõnes mõttes austusavaldus Kunstide Osakonnale, teisalt näitab, kui suur mõju (võib-olla ka mõnes mõttes negatiivne) võib õppeasutusel olla kunstnike edasisele loometeele.
Maris Palgi, kuraator
+37253481478
maris...@mail.ee
Margus Kiis, ygalerist
+37255680151
+3727376036
http://www.ygalerii.4t.com
Kuraator: Maris Palgi
Osalejad (12)
- Albert Gulk
- Kaie Luik
- Eda Lõhmus
- Rauno Thomas Moss
- Meiu Münt
- Lauri Pajos
- Maris Palgi
- Jane Remm
- Fideelia-Signe Roots
- Imat Suumann
- Hando Tamm
- Kaarel Vulla
Tartu Ülikooli Maalikateedri II kursus
„Teised välja!“
9. juuni 2005 – 19. juuni 2005
9. VI avati Y-galeriis TÜ kunstide osakonna II kursuse maalinäitus "Teised välja!". Kuraator on kursuse juhendaja Anne Parmasto. Näitusel esinevad maalikunsti eriala põhiõppe üliõpilased Marie Kõljalg ja Riho Pärn, Andrus Raag (läbinud filosoofia põhiõppe) ja Janek Ruus (läbinud materjaliteaduse põhiõppe) ning eesti ja soome-ugri keeleteaduse üliõpilane Eva Labotkin ning molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mait Metspalu. Väljas on nii ühised kompositsiooniharjutused kui ka iseseisvad tööd.
Artikkel: https://www.postimees.ee/1483783/naitused-loid-pildi-maalijaks-saamisest
Tartu Fotoklubi
„Hansalinn Tartu“
21. juuni 2005 – 3. juuli 2005
Alar Madisson
„Soovaim“
21. juuni 2005 – 3. juuli 2005
Marisha Jahn (USA)
kureeritud
„Unfurled“
16. -- 28. august 2005
2. VIII avati Y-galerii hoovis ja ka mujal Tartus PostsovkhoZ 5 satelliitnäitus "Unfurled/Lahtirullitud: avalik lipunäitus". Lipunäitus pakub kriitilisi alternatiive maailmas vohavale fanaatilisele natsionalismile ja ksenofoobiale. Esimest korda oli selline näitus väljas Pondi galeriis San Franciscos 2004. aastal. Kuraator Marisha Jahn (USA) on teinud oma valiku Nene Tsuboi, Deric Carneri, Elizabeth Beeri & Brian Janusiaki, Ann Chamberlaini, Marc Cooley, Cheryl Cooni, Harrell Fletcheri, democratic innovationi, Barbara Garberi, Max Hattleri, Caleb Larseni, Reuben Lorch-Milleri, Otto von Buschi, Forster David Rudolphi, Kevin Radley, Rigo, Mike Henry, Kevin Radley, Shannon Spanhake?i, Jackie Sumelli, Jeannene Przyblyski, Randall Sinneri, Sirja Liisa Vahtra ja Michael Swaine?i lippudest.
Y-galerii E-saalis näidatav Max Hattleri video "Collision (Kokkupõrge )" on kui pöörane psühhedeelne kaleidoskoop, mis näitab miksides USA kuulsa lipu värve ja kujundeid ning samade elementide esinemist islamiriikide lippudel.
https://www.postimees.ee/1490483/y-galerii-uus-hooaeg-algas-kunstiparaste-lippude-lehvides
Randall Sinner
Seinal: Pealkirjata
Põrandal: Ärakukkunud 50 tähekest
Sinneri otsus USA lipp lõhki rebida sai alguse "Lipu põletamise" seaduseelnõust, mis liikus USA Kongressis 5--6 aastat tagasi, tuletas kunstnikule meelde Vietnami sõja vastased protestimeeleavaldused. Mainitud seaduseelnõu, mida ikka aeg-ajalt üritatakse Kongressis läbi suruda, pole veel edukas olnud, kuid võib tulevikus muuta illegaalseks igasuguse lipupõletamise või muu moonutamise.
Randall Sinner
Wall: Untitled
Floor: Fifty Stars Removed
Sinner’s decision to rip up the American flag started with the Flag Burning amendment circulated through Congress 5-6 years ago which ignited the artist’s memories of Vietnam war protests. The Flag Burning Amendment, still currently being pushed through the United States Congress, has not yet passed but would make it illegal for anyone to burn or desecrate the flag.
Mike Henry
Pealkirjata
Henry kootud lipud kujutavad tegelikult pilte, mida võib näha New York Timesi esikaanel iga päev, tõstatades küsimuse meedia meie meeleolusid mõjutavast rollist.
Sinine-roosa lipul võime näha elemente piltidest, mis tehtud olümpiavõitjast Sarah Hughes`t ja Pakistani sõjaväelisi rühmitusi uurinud ning seetõttu röövitud ajakirjanik Daniel Pearli surmast. Ühesugune positsioon nii õnnelikel kui traagilistel uudistel näitab publiku komplitseeritud vastuvõtuvõimet.
Mike Henry
Untitled
Based on designs of daily photos from the front page of the New York Times, Henry’s knitted flags present an open-ended question about the affective role of media. The blue and pink flag, for instance, samples imagery from 2002 headlines of Sarah Hughes (an Olympic Gold Medalist) and the death of Daniel Pearl (the American journalist kidnapped and brutally murdered in Pakistan while investigating a Pakistani militant group) – the juxtaposition of both celebratory and tragic news presents a complicated reaction. While we are tempted to understand Henry’s artistic process as a kind of digestive process of dual commemoration and mourning, the presentation of pop and political icons belies instead the complexity of affect in a sophisticated media-saturated culture.
Michael Swaine
Lipp teiste lippude õmblemiseks
Õmbluslipp on õmbluskomplekt, milles on nõelad, niit, ja materjal, mida saab kasutada teiste lippude lappimiseks ja parandamiseks. See lipp on ennasthävitav ja kaduv. Swaine lipp seega töötab kui isetuse ja lahkuse allegooria.
Michael Swaine
Flag to Mend Other Flags
Mending Flag is a mending kit composed of needles, thread, and fabric that can be used to patch and fix other flags, eventually self-decomposing and disappearing altogether. Swaine’s flag, then, functions as an allegory between selflessness and generosity (or nurturing others).
Harrell Fletcher
Pealkirjata
Fletcheri lipul näeme üht väikest kurba tüdrukut seismas üksi keset ühevärvilist välja. Tekitades kaastunnet, väljendab see kujund hästi, kui kaugel on üksiku indiviidi hääl riigi abstraheeritud ennasttäis fassaadist.
Harrell Fletcher
Untitled
In Fletcher’s flag, a forlorn, young girl stands by herself surrounded by a monochromatic color field. Invoking the viewer’s sympathy, the image is suggestive of the invidual voice alienated from a nation or state’s abstracted self-presentational façade.
Kevin Radley
Uus Päike: abielutaotlus
Uus Päike: abielutaotlus on suunatud praegusele poliitilisele debatile samasooliste abielu üle kasutades nii kaasaegseid kui ajaloolisi märke. Roosa kolmnurk, kaasajal homo- ja biseksuaalsete ühenduse sümbol on ääristatud rohelise narmastikuga, mis viitab gay-gruppidele 19 sajandi viktoriaanlikul ajastul. Roheline kui maa, nooruse ja lootuse sümbol annab lootuse ka geiõiguste suurenemisele. Lipu keskel olevad kaks üksteisega lõikuvat kuldringi viitavad otseselt legaalse homoabielu debatile, milles sai tähtsaimaks sõnumiks San Francisco linnapea Gavin Newsomi lubadus kõikide võrsusele "uue päikese" all.
Kevin Radley
Nu Sun: A Wedding Declaration
Nu Sun: A Wedding Declaration addresses the current political debacle surrounding same-sex marriage through contemporary and historical iconography. The pink triangle, a current symbol of the GLBT (Gay Lesbian Bisexual Transgender) community, is bordered by a sash whose color (green) bears historical reference to the gay community dating back to the 19th century Victorian Era. Also a symbol of land, youth, and hope, the color green thus suggests promise to the development of the GLBT rights. In the center of the image, two gold rings encircling each other references the debate’s focus on the legitimacy of gay marriage iconized by San Francisco’s mayor Gavin Newsom’s (hinted through the piece’s title, ‘Nu Sun’) promise of equality, or a ‘new sun’.
Jackie Sumell
Pealkirjata
Vahetades tähelipu USA sõdurite kõrbevormi vastu, Sumelli lipp peegeldab kriitiliselt USA praegust sõjakat poliitilist eesmärki -- nagu Sumell sardooniliselt kirjutab, olla "ülim vabaduse sümbol".
Jackie Sumell
Untitled
In replacing the traditional stars and stripes with desert camouflage, Sumell’s flag presents a critical reflection of the United States’ current political warmongering agenda—as Sumell sardonically writes, ‘the supreme symbol of freedom.’
Cheryl Coon
Elujooned
Elujooned on kortsuline, nahatoaline riie, kuhu on värvi kantud kunstniku käekurdude ja elujoonte abiga. Nahk on meie eluloo, tervise, kogemuste ja geneoloogia hea indikaator. Nagu lipud on embleemid, mille abil identifitseerida inimgruppe, nahk on sama ühe inimese jaoks. Coon: "Mitme moel lipud, mille all me elame määravad me saatust samamoodi nagu jooned me käel, mis justkui peavad avama meile tulevikku. Ja mõlemal juhul on see ka uskumise küsimus."
Cheryl Coon
Life Lines
Life Lines is a translucent skin-like panel that reveals the process of drawing and having pigment embedded in the wrinkles and life lines of the artist’s hand. Skin is a great indicator of our histories and genealogies – our personal health and experiences as well as our inherited racial information. While flags are emblematic of an historical lineage used to identify groups of people, skin acts as a unique identifier of one individual. Coon writes, “In many ways, the flags that we live under determine our destiny in much the same way as the lines in our hands are thought to reveal our future – both are sustained by belief.”
Rigo
Peaaegu kohal
Rigo lipp kasutab nii literatuurseid kui visuaalseid sõnamänge et näidata kui irooniline on grisli osariigi lipul hoolimata asjaolust, et loom kadus sealt juba 19 sajandi lõpuks. Võimendamaks irooniat veelgi, paneb ta karu suunduma ukse poole, tekitades mõtte, et võib-olla oli osariigist lahkumine hoopis karu enese valik.
Lugu viimasest California karust nimega Monarh, toimus San Franciscole läheduses. 1889 ajakirjanik Allen Kelly sai korralduse tabada mõni California grisli. Lõpuks saadi üks kätte Gleasoni mägedest (San Gabrieli mäestik) peale kuudepikkust vaevalist otsimist ja toodi siis oktoobri lõpus rongiga San Franciscosse. Kurnatud ja kõhn, ahelatest ja köitest muljutud, Monarh pandi SF Woodwardi avalikku iluaeda, kus teda hoiti neli aastat metallpuuris. Lõpuks viidi ta Kuldvärava parki kus ta elas veel 18 aastat.
Rigo
Barely There
Rigo’s flag employs both literal and visual puns to point out the ironic grizzly’s presence on the state flag despite the animal’s extinction from California in the late 19th century. Further reinforcing this irony, the placement of the bear heading towards the exit reverses our understanding of agency, suggesting that perhaps it was the bear’s choice to leave the state.
The story of the last bear of California, given the moniker ‘Monarch’, takes place in part in Pond’s own neighborhood. In 1889, Allen Kelly, a newspaper reporter, received a commission to capture a California Grizzly. Finally captured on Gleason Mountain in the San Gabriel Mountains (California) after four months of arduous searching, the grizzly was transported by railroad to San Francisco, arriving in late October. Exhausted and thin, bruised from chains and ropes, Monarch was trucked to Woodward’s Gardens, an amusement park on Mission Street, San Francisco, where he lived for up to four years in a steel cage. Eventually he was moved to Golden Gate Park where he lived for the next 18 years.
Otto von Busch
Uus nahk vanaks tseremooniaks
Särk-lippu Uus nahk vanaks tseremooniaks nimetab von Busch ka "alternatiiv-riietuseks", mis omab elemente nii kaasaegsest popmoest kui ka traditsioonilisest rahvariidest. Pealkiri kommenteerib "rahvariide" ametlikku pühadust ning ka ajaloo ümberkirjutamist vastavalt sellele. Me mõistame "rahvariiet" kui autentset märki, mis sümboliseerib ühe paiga ainulaadsust, samas kui algne väljendusvorm kivistub ja muutub justkui rahvuse mundriks, millel polegi enam seoseid algse kontekstiga.
Otto von Busch
New Skin for the Old Ceremony
New Skin for the Old Ceremony is what von Busch calls a ‘counter-garment’ that wavers between contemporary pop fashion and vestiges of traditional folk costume. The piece’s title, New Skin for the Old Ceremony, comments on the celebration of ‘folk dress’ and the rewriting and re-editing of history inherent in this practice. While we understand ‘folk dress’ as a signifier of authenticity that captures the uniqueness of a certain region, through time this vernacular expression becomes the unchangeable form of that region, a kind of folk uniform displaced from its original context.
Deric Carner
Sa oled siin koos minuga
Carner, endine San Francisco elanik, kes elab nüüd Euroopas, selle lipu postkaardiliku sõnumiga väljendab lihtsalt oma igatsust sõprade järele. Lipp vahendab tema endist California "mina" alateadlikult ka lipu vaatajale (sinule!).
Deric Carner
You Here With Me
Carner, a former resident of San Francisco now living in Europe, expresses his longing for his friends through the flag’s humorous postcard-like sloganeering. The flag, functioning as a proxy for his former Californian ‘self’, also self-reflexively addresses the viewer beholding the flag (you!).
Nene Tsuboi
Pealkirjata
Ürgsed märgid Tsubai lipuseerial esindavad mängulist, figuratiivset alternatiivi võimusümbolite normatiivsetele visuaalsetele elementidele.
Untitled Series
The depiction of vernacular icons in Tsuboi’s series of flags present a playful, figurative alternative to the normative symbology of hegemonic flags.
democratic innovation
Globaalse natsionalismi paradoks
Asendades tähed Euroopa Liidu lipul mitmesuguste toasussidega, Globaalse natsionalismi paradoks avab institutsionaalse rahvusluse paradoksi jätkuvalt laienevas Euroopas. Kui kodus kantavad mugavad esemed mugavuse pärast, sussid küsivad kas natsionalismi tõus on kas äkiline (populistlik) eneseteadvuse tõus või teatud tingimustel ettemääratud formaalne reageering .
democratic innovation
Paradox of Globalized Nationalism
Replacing the stars of the EU (European Union) flag with various house slippers, Paradox of Globalized Nationalism explores the paradox between an institutionalized nationalism in an increasingly expanding Europe. As comfortable items worn in the comfort in one’s home, the slippers question whether the rise of nationalism as either a ground-up (populist) identify formation or a formulaic response to a set of structural conditions.
David Forster Rudolph
Filtreerimislipp
David Forster Rudolph’s Filtreerimislipp, mis valmistatud spetsiaalsest filterriidest (materjal õhu puhastamiseks saastest ja tolmust), on näituse algul täiesti valge, tema tähed ja triibud in suuresti taustast eristamatud. Näituse käigus lipp muudkui lehvib JA puhastab nii õhku, püüdes prahti ja muud rämpsu oma kiudude vahele. Oma filtreerimisvõime poolest erinevate materjalide kasutamise tõttu eristuvad tähed ja triibud muust ja seda enam, mida pikemalt lepp lehvib.
Tehes lipul kujutise nähtavaks reostuse abiga, see lipp kritiseerib nii USAd (maailma suurim CO2 õhkupaiskaja) kui ka selle praegust valitsust (mis keeldub tunnustamast Kyoto protokolli ja ei tugevda saastekontrolli oma riigis). Rudolphi lipp on ühekorraga nii peegel kui täpne koopia, kus USA sümbol ja tema saaste saavad üheks.
David Forster Rudolph
Filtration Flag
David Forster Rudolph’s Filtration Flag, constructed from filter cloth (a material used to sift pollutants and impurities out of the air), will debut in the exhibition as completely white, its stars and stripes largely undifferentiated from the field behind them. Over the course of the exhibition, the flag will both flutter AND filter, catching exhaust and other emissions in its fabric. Because of differentials in fabrics used and their different filtration properties, the stars and stripes may become more legible the longer the flag filters, as parts of the flag darken with pollutants.
By creating the image of a flag from air contaminants, this flag a critique of both the United States (the greatest C02 emitter), and the current administration (its withdrawal from the Kyoto treaty and weakened pollution controls at home). Rudolph’s flag is both mirror and doppelganger, American symbol and its waste product folded into one.
Reuben Lorch-Miller
Andke alla!
Lorch-Milleri lippu on inspireerinud üks vana USA laevastiku sõjalipp 1812 aasta sõjast, mis teatab „Ärge andke alla!“. Jättes alles vaid „andke alla!“, Lorch-Milleri adaptsioon esitab korraga nii mitmetähendusliku kui ka otsese küsimuse – kes peab alla andma, kas vaataja või kunstnik? Kas see tungiv soovitus tähendab, et peab passiivselt (nihilistlikult) loobuma või seda, et võitlus on niikuinii läbi?
Reuben Lorch-Miller
Give Up
Lorch-Miller’s flag was inspired by an early US Naval battle flag dating from the war of 1812 that read “Don’t Give Up the Ship.” An omission of everything except the imperative (‘give up’), Lorch-Miller’s adaptation presents an equally ambiguous and direct question – who should give up (the viewer or the presenter)? Does the directive suggest that one should passively (nihilistically) resign or that, instead, the fight is already over?
Max Hattler
Kokkupõrge
Y galerii E saalis näidatav Max Hattleri video „Collision“ („Kokkupõrge“) on kui pöörane psühhedeelne kaleidoskoop, mis miksides USA kuulsa lipu värve ja kujundeid näitab samade elementide esinemist islamiriikide lippudel.
Max Hattler
Collision
Max Hattler’s video entitled Collision features a frenetic psychedelic kaleidoscope of colors and shapes resembling the United States flag and permutations of the iconography seen on the flags of various Islamic countries. On the one hand, the abstracted patterns and dynamic soundscape proffer a form of aesthetic comprehension to a complex political morphology between the US and the Islamic world—on the other hand, the continually shifting patterns remind us that a static reading is by nature elusive.
Elizabeth Beer ja Brian Janusiak’s
„Stand By“
Elizabeth Beer ja Brian Janusiak’s lipul „Stand By“ on kujutatud SMPTE värvitulpasid, TV testimustrit, mida kasutatakse NTSC tüüpi (mida kasutatakse peamiselt USAs) videoseadmetes. Tuntud kui televiisorite värvi ja selguse testimise tabel, „Stand By“ oma riigisümboli ja telekatabeli kokkupanemisega irooniliselt kommenteerib televisooni kui ühiskondlikku mõõdupuud, mis oma kõikjalviibimisega tõrjub välja kõik teised rahvuslikud, poliitilised ja kultuurilised kooslused.
Elizabeth Beer and Brian Janusiak’s Stand By depicts the SMPTE color bars, the television test pattern used in countries where the NTSC video standard is dominant, such as those in North America. As a known standard used to calibrate the color and intensity of video monitors, Stand By’s conflation of TV color bars with statehood wryly comments on the role of the television as a means of social calibration, a mode of social formation whose ubiquity supplants other nationalist, political, ethnic, and cultural alliances.
Mark Cooley
„Valge lipp“
Värvides USA lipu valgeks, Mark Cooley „Valge lipp“ mängib mitmetel tunnetuslikel tasanditel. USAs (ja üldse Läänes) tähistab valge lipp tavaliselt allaandmist. Kuid looduslike tegurite (päike, vihm, tuul) mõjul „Valge lipp“ võib hakata murenema ja värvikiht pealt ära tulema, nii et kunstiteosest saab jälle tavaline lipp. Jälle jääb küsimus kunsti kaduvusest ja poliitiliste sümbolite aksiomaatilisusest. Samas „Valge lipp“ evib seoseid 20 sajandil tekkinud ühevärvilise maali ideega (mida on viljelenud Robert Ryman, Malevitsh, Yves Klein, Mark Rothko jt.), mis pidi olema maalikunsti lõpp jms. Larseni teoses rõhutatakse ka erinevaid värvikihte, et eksponeerida modernismi „neutraalsuse“ poliitilisi ja sotsiaalseid allhoovusi.
Mark Cooley
White Flag
A U.S. flag painted white, Mark Cooley’s White Flag plays on various cultural resonations. In the United States white flags signify a surrendering – but exposed to natural elements (sun, wind, rain, etc.), White Flag will crack and fade, eventually returning the artwork to its originary incarnation as a piece of cloth. We are left with an open ended question about the evanescent nature of art and the axiomatic character of symbols in the political imaginary. White Flag also alludes to various monochromatic paintings in 20th century Western art (Rodchenko, Robert Ryman, Malevich, Yves Klein, Rothko) that position themselves as the death of painting, a non-painting painting, a blank slate to which we impute meaning. In Cooley’s piece, an actual flag underlies the layers of paint –- as if to expose the political and social underpinnings of a Modernist ‘neutral field’.
Sirje Liisa Vahtra
Vana hea rootsi aeg
Sirje Liisa Vahtra „Vana hea rootsi aeg“ kujutab endast peaaegu valgeks pleegitatud Rootsi riigilippu, mis lehvib koos Eesti trikolooriga. Teos käsitleb omamoodi legendi, mis seotud kahe maa n.ö. ühise osaga ajaloost. Eesti oli Rootsi valdus 1561 kuni 18 sajandi alguseni ja eestlased endiselt nimetavad seda „vanaks heaks rootsi ajaks“ -- perioodi, mida iseloomustasid mitmed hädad: tugevnevad järsult klassivastuolud, korduvalt katkuepideemiad, näljahädad ning puhkenud Põhjasõda. Luitunud ja räbaldunud, „Vana hea rootsi aeg“ on mõjuv sümbol sajanditega püsima jäänud müüdile.
I
Sirje Liisa Vahtra
Good Old Swedish Time
In Good Old Swedish Time by Baltic artist Sirja Liisa Vahtra, a bleached white Swedish flag will be flown alongside an Estonian flag, referencing the two countries’ imbricated cultural histories. Occupied by Sweden from 1561 until the early 1700’s, Estonians still fondly refer to this era as ‘the good old Swedish time’ – a historical moment idealized for the presence of a centralized authority that preceded a series of strife (heightened class antagonism, plagues, the outbreak of the Great Northern War among countries in Eastern Europe, Russia, and Baltic countries). Faded and tattered, Good Old Swedish Time is suggestive of an icon that has endured centuries.
2. VIII avati Y-galerii P-ja T-saalis Eda Lõhmuse näitus "Jooned". Väljas on Lõhmuse viimase perioodi väiksemate mõõtmetega teosed. Tema abstraktstesed töödes võib aimata mitmesuguseid looduslikke vorme.
NEOPATH GOES EAST
05.SEPTEMBRIL KELL 15.00 AVATAKSE TARTUS Y GALRIIS SAKSA KUNSTNIKERÜHMITUSE "DIE NEOPATHETIKER" KAHE LIIKME - UWE SCHLOENI JA GEORG JANTHURI NÄITUS "NEOPATH GOES EAST".
Näitus põhineb neopateetikute 7 aasta (1999-2005) nn Idareiside materjalidel. Korduvate reiside käigus on külastatud enamikku Vahe-Euroopa maadest: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Slovakkiat, Ungarit, Rumeeniat.
Uwe Schloen viibib Eestis kolmandat korda, Georg Janthur teist korda. Aastal 2003 osalesid kunstnikud Jaan Toomiku ja Paul Rodgersi kureeritud rahvusvahelisel video- ja tegevuskunstifestivalil "Mohni 2003". Ka 1999 aasta reisi päädis näitus (Tartu Kunstimaja; U.Schloen, K.Nurk).
Rühmitus "Die Neopathetiker" (1998) käsitleb REISI kui sellist kontseptuaalses võtmes. Reis on neile nii allikas kunstisündmuseks, nii võimalus saada uusi kogemusi, kui ka paroodia turistlikule pealiskaudsusele. Vastupidiselt tavaturistile ei kasuta nad reisifirmade teenuseid; nende marssruut kulgeb juhuseid kaasates ja väldib reeglina tähistatud kultuuriobjekte. Neid köidavad pigem kõikuv lamp bussi laes, liiklusmärk, prügikast, juhusliku vastutulija naeratus, raudteejaama külm fassaad. Need tühised (või parem - tühiseks arvatud) elemendid kujundavad inimese elukeskkonda samamoodi kui need, mis kärarikkalt esiplaanil. Kunstnikud tõstavad need tähelepanu fookusesse, lahutavad kontekstist, puhastavad nö välja, et siis taas varjutada - eksistentsiaalsesse teadmatusesse. Peamine meedia, milles reisid jäädvustamist leiavad, on reisiskitsid, foto ja video.
Grupi ajalooliseks nö alg-vormiks võib pidada ekspressionistide rühmitust "Die Pathetiker" (Berliin, 1912; liikmed Ludwig Meidner, Jakob Steinhard, Richard Janthur), mille lähteimpulsiks oli Stefan Zweigi luuletus "Pateetika", mis romantilis-ekspressiivselt kujutas tehniseeruva tsivilisatsiooni sümboli - linna - hukku.
Ajalooliste vaimsete reisidena nimetavad neopateetikud enda eeskujudena Klee, Macke ja Moilliet´ 1914 aasta reisi Tuneesiasse, Heine reise Harzi mägedesse ja Per Kirkebyd.
Näitus jääb avatuks 18.septembrini 2005.
Kaire Nurk,kuraator
GSM: 52 00625
kairenurk@gmx.de
Margus Kiis, ygalerist
GSM 55680151
tel. 7376036
Tänud: Eesti Kultuurkapital, Tartu Saksa Kultuuri Instituut
|
Uwe Schloen |
|
|
1958 |
geboren in Kuhstedt / Niedersachsen |
|
|
1981 - 83 |
Fachoberschule für Gestaltung, Bremen |
|
|
1984 - 87 |
Studium der Bildhauerei / Malerei, Hamburg |
|
|
seit 1983 |
freischaffender
Künstler |
|
|
|
Ausstellungen (Auswahl) |
|
|
1994 |
Galerie Apex, Göttingen |
E, K |
|
1995 |
Frühjahrssalon Luxembourg |
K |
|
1996 |
Kostbar / Köstlich, Kunsthaus Hamburg |
K |
|
|
Galerie Apex, Göttingen |
E, K |
|
1997 |
Galerie Behringer, München |
E |
|
|
Frederikshavn Kunstmuseum, Dänemark |
E, K |
|
|
Stadtmuseum Oldenburg |
E, K |
|
|
Ikaalinen, Finnland |
E |
|
1998 |
Gerhard-Marcks-Haus, Bremen |
E, K |
|
|
Katharinenkirche, Hamburg |
E |
|
|
Buxtehude-Museum |
E |
|
1999 |
Immanuelskirche, Wuppertal |
E |
|
|
Kunsthaus Tartu, Estland |
E |
|
|
Galerie Röhr, Osnabrück |
E |
|
|
Kunstverein und Kunstmuseum Gelsenkirchen |
E |
|
2000 |
Installation Bunkerdorf, Giardino Daniel Spoerri, Seggiano, Italien |
K |
|
|
99 Standpunkte, Expo-Projekt Hannover |
K |
|
|
Untiefen, Expo-Projekt Wilhelmshaven / Sande |
K |
|
|
Engel dieser Welt, Altonaer Museum, Hamburg |
K |
|
|
Galerie Apex, Göttingen |
E |
|
2001 |
L'Art en Marche, Luxemburg |
G |
|
|
"Die Neopathetiker": Remake der Tunisreise, KV Kehdingen |
|
|
|
Installation "Stazione", Schloß Agathenburg |
E |
|
2002 |
"Animalis": Kunstmuseum Frederikshavn + Natureum, Elbe |
G, K |
|
|
Leitung und Durchführung beider Gemeinschaftsausstellungen |
|
|
|
Galerie B/C 2, Luxemburg |
E |
|
|
Projekt: Räume - Cinque Terre / Civitella d'Agliano / Matera, Italien |
|
|
|
Erich-Hauser-Kunststiftung, Rottweil |
E |
|
|
Skulptur
+ Ausstellung, Hansestadt Bremen/Hemelingen |
|
|
2003 |
Galerie
der Büchergilde, Hamburg |
|
|
|
Museum
Baden, Solingen (Die Neopathetiker) |
|
|
|
MOHNI-Projekt,
Estland mit Jaan Tommik u.a. |
|
|
|
Gerhard-Marcks-Haus,
Bremen |
|
|
|
Galerie
Seidel, Köln |
|
|
|
Galerie BiK 149, Bremerhaven |
|
|
2004 |
'Das
legendäre Silikonzimmer' |
E |
|
|
Malkasten Düseldorf - Kleine Formate |
G, K |
|
|
Galerie Apex - Silikonflowers |
E |
|
|
Kunsthalle Osnabrück - 'Das legendäre Silikonzimmer' |
E |
|
|
Internationale Skulpturenbiennale, Posen (Polen) |
G, K |
|
|
Kunsthaus Grenchen (Schweiz) |
E |
|
|
'Die Künstler im Giardino di Daniel Spoerri', Seggiano (Italien) |
G |
|
2005 |
Frühjahrssalon Luxemburg (20 Jahre) |
G |
|
|
'Holz in Künstlerhand' /Internationale Holzmesse, Hannover |
G |
|
|
BIK 149 - 1. neopathetische Osterweiterung |
|
|
|
Y-Galerie, Tartu (Estland) 2. neopathetische Osterweiterung |
|
|
|
Mutterkiosk-Projekt
in Krefeld + Düsseldorf |
|
|
|
Stipendien / Preise (Auswahl) |
|
|
1989 |
Förderstipendium Civitella d'Agliano, Italien |
|
|
|
Förderpreis für bildende Kunst, Buxtehude |
|
|
1991 |
Kunstpreis der Stadt Bremervörde |
|
|
1992 |
Studienaufenthalt Rom, (2 Monate) |
|
|
1993 |
Stipendium Künstlerbahnhof Ebernburg, Pfalz |
|
|
1994 |
Preis der Jury, |
|
|
|
Preis des Kultusministeriums und |
|
|
|
Preis der Philip-Morris-Stiftung |
|
|
|
Frühjahrssalon Luxembourg |
|
|
1995 |
Stipendium Terre San Marco, Italien |
|
|
1999 |
Daniel-Spoerri-Stipendium, Seggiano, Italien |
|
|
2000 |
Preis der Jury, Frühjahrssalon Luxembourg |
|
|
2002 |
Gastatelier Künstlerhaus Mengerzeile, Berlin (6 Monate) |
|
|
2003 |
Stipendium der Lucas-Cranach-Stiftung, Wittenberg |
|
|
|
|
|
|
Georg Janthur
|
|
1958 |
geboren in Wuppertal |
|
1979 |
Studium der Visuellen Kommunikation, FH Düsseldorf, Diplom bei Prof. Rudi Assmann |
|
1980 |
Bühnenbildassistent bei Johanna Kieling, Wuppertal |
|
1987 |
Stipendium im Wissenschaftlichen Studienzentrum - NA BOLOM, San. Cristobal d. 1.0. 1 Mexiko |
|
1997 |
3 monat. Aufenthalt im Gastatelier des Künstlerhauses Cuxhaven |
|
1998 |
Gründungsmitglied der Künstlergruppe" Die Neopathetiker" |
|
1999 |
IX. lnt. Landschaftspleinair in Schwedt/Oder |
|
EINZELAUSSTELLUNGEN (Auswahl)
|
|
|
1985 |
Reflexion einer Realität" - Galerie 8K, Solingen |
|
1986 |
Galerie Appendix, Wuppertal |
|
1987 |
Goethe-Institut, Mexiko D.F. |
|
1988 |
Galerie Steingräber, Bayreuth |
|
1989 |
Goethe-Institut, Mexiko D.F. |
|
1992 |
"Zwischenwelten", Kunsthaus RHENANIA Köln |
|
1993 |
"Flammenmeer", Galerie an der Waschstraße, München |
|
1995 |
"Begegnungen in Mexiko", Völkerkundliches Museum,VEM, Wuppertal "Das erträgliche Sein", Künstlerbunker Karlstraße, Leverkusen (mit M.Klette) |
|
1996 |
"Der winkende Olmeke",Goethe-Institut, Guadalajara / Mexiko |
|
|
"...und das dezente Geräusch im Waldschatten...", Galerie Anna Franke, Solingen (mit M. Klette) |
|
|
"Mexiko: Bilder einer Nacht und etwas Meer", Galerie Gusti Kunze, Cuxhaven "Vom Gelb der Nacht", FFFZ Kunstforum, Düsseldorf |
|
1997 |
"Das ertragreiche Sein", Galerie im Ermelerspeicher, Städt. Museum Schwedt/O. (mit M. Klette) |
|
|
"WiederWellen", Künstlerhaus Cuxhaven |
|
1998 |
"Begegnungen‘, Galerie Noack, Mönchengladbach |
|
|
‘WellenWiederWellen" Naturkundemuseum, Natureum Niederelbe, Balje "und immer wieder feiern wir Himmelfahrt", Galerie Behringer, Gauting ( mit U. Schloen) |
|
1999 |
Bischöfliche Akademie - Papst Johanneshaus, Krefeld ( m. U. Schloen) |
|
|
Immanuelskirche, Wuppertal (m. U. Schloen) |
|
|
Kassenärztliche Vereinigung, Düsseldorf |
|
AUSSTELLUNGSBETEILIGUNGEN (Auswahl)
|
|
|
1984 - 1987 |
"38.- 41. Bergische Kunstausstellung", Klingenmuseum, Solingen |
|
1986 |
"Standpunkte", Stollwerck, Köln |
|
1989 |
"Barmer Biennale, Kunsthalle Barmen, Wuppertal |
|
1993 |
"Künstler gegen Ausländerhaß", Schneverdingen, Buxtehude,Worpswede "Akt-Malerei", Eisenturm, Mainz |
|
1994 |
"Fremde wahrnehmen", Sparkasse Wuppertal |
|
|
‘We are happy to serve you, Jahresschau, Von der Heydt-Museum, Wuppertal 1996 "Wilde Blüten", Zwinger, Buxtehude |
|
|
"Einen Augenblick ..."‚ Jahresschau, Von der Heydt-Museum, Wuppertal |
|
1997 |
Salon de Printemps, Luxembourg |
|
1998 |
"Laut - Malerei‘, Jahresschau, Von der Heydt-Museum, Wuppertal |
|
1999 |
"Sterben - Tod - Gedenken", Jahresschau, Von der Heydt-Museum / Christuskirche, Wuppertal "Kunsturmaß", ACC- Galerie, Weimar |
|
|
‘Künstlerfahnen‘, Galerie Am Werk, Leverkusen |
|
2000 |
Tuchfühlung II", Kunsthaus Langenberg |
|
ARBEITEN IM ÖFFENTLICHEN BESITZ
|
|
|
|
Städtisches Museum, Schwedt/Oder. Museum Baden, Solingen |
|
|
Von der Heydt-Museum, Wuppertal . Stadtsparkasse |
"DINGE" Öl / Leinwand 2005 "ASJAD" õli / lõuend 2005
1. Hotel-Zimmer / hotellituba (Tamperemaja) 50x20
2. Strasse / tänav 50 x 20
3. Studio - Y / Y Galerii ateljee 52 x 20
4. Hotell - Zimmer / hotellituba (Tamperemaja) 50 x 20
5.-7. Cafe / kohvik (Ülikooli) 20 x 20
8. Strasse / tänav 50 x 20
9. Hotel (Uppsalamaja) 50 x 20
10. Cafe (Wilde) 20 x 20
11. Hotel-Zimmer (Uppsalamaja) 20 x 20
12. Strasse / tänav 20 x 20
13. Studio - Y 50 x 20
14. Cafe (Ülikooli) 50 x 20
15. Cafe (Ülikooli) 20 x 20
16. Strasse / tänav 20 x 20
17. Studio - Y 20 x 20 21. Strasse 30 x 24
18. Strasse 50 x 20 22. Cafe (Ülikooli) 30 x 40
19. Studio - Y 20 x 20 23. Studio - Y 30 x 24
Boaz Tal (Israel)
„Perekond“
19. september – 2. oktoober 2005
ISRAELI FOTOKUNSTNIKU BOAZ TALI "PEREKOND" KÜLASTAB Y GALERIID
20. septembrist 2 oktoobrini saab Y galeriis (Küütri2, Tartu) näha Israeli fotoklassiku Boaz Tali näitust "Perekond". Boaz Tal on lavastusliku sotsiaalse foto meister nng tema loominguga on olnud võimalus Eestis tutvuda ka varem, suvel Pärnu Moodsa Kunsti Muuseumis.
Fotokunsti kui kõige demokraatlikumat kunstivaldkonda oleme harjunud pidama millekski, mis ei vaja ilmtingimata originaali, mille mulje võib edukalt kätte saada ka reproduktsioonist. Iisreali fotokunstnik Boaz Tal tõestab aga ilmekalt otse vastupidist: tema suureformaadiliste fotode autentne atmosfäär jõuab vaatajani ainult originaalis. Nii kummaline kui see ka pole, käib see tõdemus nii mustvalgete lavastuslike fotode kui ka värviliste seisundi-emotsioonide jäädvustuste kohta.
Enamiku fotode keskne tegelane on kunstnik ise: kas siis lähedaste inimeste, oma perekonna seltsis või intiimselt oma naisega või lausa üksinda. Nii võib kunstniku allegooriaid (nagu ta oma näitust ise on nimetanud ja nagu mitmed Iisraeli kunstiteadlased tema kogu kunsti on nimetanud) vaadata kui allegoorilist autoportreed või veelgi enam, lausa allegoorilise autobiograafiana, sest enamik tema mustvalgetest lavastustest on võetud ühes ja samas ruumis, kunstniku oma kodus. Ning sugugi mitte ainult ruum, vaid väga sageli ka rakurss, mille kaudu ruum vaatajani jõuab, on sama, kuigi aastaarv võib kõikuda viie-kuue aasta piires. Ka tegelased korduvad lavastusest lavastusse, kuigi lapsed on kasvanud, täiskasvanud on vananenud, mõnes on kunstniku ning tema oma perekonna kõrval tegelastena lavastusse lisatud ka kunstniku vanemad. Kuigi lavastused on toodud kunstniku oma ruumi ja tegelasedki kuuluvad perekonda, ei ole tegemist kaugeltki traditsiooniliste perepiltidega.
Boaz Tal puudutab allegoorilises autobiograafias (või õigem on taas kasutada mitmust, sest neil piltidel elab kunstnik tõsiasjale vaatamata, et teda ümbritsevad ikka samad omainimesed, läbi mitmeid ja mitmeid elusid) nii kunstiajalugu ja piiblilugu kui ka laiemalt inimeksistentsi – suhteid, seisundeid, piire.
Need lavastused on omamoodi topeltlavastused: nende ülesehitus, raskuspunktid, tegelaste (ja kaudsete tegelaste, sest seinafotod, teleripilt mängivad sama aktiivset rolli kui n-ö reaalsed tegelased) liikumine, ¾estid, alasti ning riietatud figuuride rütm on paika pandud nii vaatajat kui pildi tegelasi silmas pidades. Kesksete tegelaste teatraalsed, isegi tardunud poosid on välja timmitud nii pildisisest kui -välist vaatepunkti arvestades.
Topeltlavastuse vormiline külg viitab XVII sajandile ning iseäranis barokiajastu pildiruumile. Sisuline külg väärtustab ja võrdsustab aga baroki kui viimase kõikehaarava religioosse ühistunde ülevust kandva stiili kaudu perekonda jumaliku algega. Boaz Tali tegelased, tema perekond, on oma alastuses ühtaegu kristallpuhtad ja süütud nagu paradiisilapsukesed. Samas on nad selle topeltvaatepunkti ning lavastuslikkuse tõttu ka ise teadlikud paradiisipositsioonist ja seetõttu ei saa ei nemad ega ka vaataja enam teeselda süütust.
Boaz Tal on vaieldamatult postmodernistlik kunstnik: ta teab seda ka ise ning näib seda staatust isegi nautivat. Kuid postmodernistlik Tal ei häbene oma siirast armastust ja austust nii oma perekonna kui sügavamas mõttes kultuuri vastu. Kuigi tema tegelased on avalikult teatraalsed, nad on osa maskeraadist, on Boaz Tal vaba igasugusest irooniast. Tema allegooria üüratust ja sügavust võiks võrrelda Salomoni ülemlauluga: Salomon võib kasutada ükskõik kui vanamoelisi ning praeguses mõttes kohmakaid sõnu, tema sõnumi ilu, ülevust ning samas ka intiimsust see ei muuda. Salomoni ülemlaulus puudub iroonia. Boaz Tal ei jutlusta armastust kui sellist, see on tema armastus, kirglik ja lihalik, lausa teravvalusalt kaunis ja samas nii nõutuks tegev, sest meie, on see siis Euroopa kui õhtumaa või meie kui Põhjamaa, ei saa läbi irooniata, ka eneseirooniata.
Boaz Tal konstrueerib ja dekonstrueerib oma perepilte ja selle kaudu ka oma elulugu: kord avaldades austust van Goghile, kord Manet’le, kord Urs Luthile. Boaz Tal teab ka seda, et Barbara Cartlandi kangelased ei väsi kordamast, kui väga nad üksteist armastavad, kuid sellele vaatamata on Boaz Talil julgust (või häbematust) lükata (enese)iroonia kõrvale ja tunnistada seda häbematult kõikehaaravat tunnet, armastust.
Ma ei tea, kas see on Iisreali vana kultuuri ja noore riigi sümbioos või on see Boaz Tali erakordne fenomen, aga see on tõesti võimas. Häirivalt harjumatu ning igatsust tekitavalt magusvalus.
Reet Varblane, näituse kuraator
GSM 55655014
tel. 6405773
reet@sirp.ee
Margus Kiis, ygalerist
GSM 55680151
tel. 7376036
Professor Boaz Tal, Ph.D.
ÕPINGUD. STUDIES
PhD fotograafias ja kunstis 2000. aastal New Yorgi ülikoolis;
Ph.D. in Photography and Art 2000 New York University, New York and Derby University, U.K.
Fotokunsti, kunstiajaloo ja kunstiteraapia õüingud 1979 1992 Hamidrasha kunstiinstituudis, Tel Avivi ülikoolis ja Ramat Hasharonis;
Studies of Art Photography, Art History and Art Therapy 1979-1992 Hamidrasha Art Institute, Ramat Hasharon, Tel Aviv University.
1978 lõpetas filmi- ja televisiooni õpingud Tel Avivi ülikoolis;
Diploma in Film & T.V.- 1978 Tel Aviv University.
1977 bakalaureusikraad matemaatikas Haifa ülikoolis;
B.Sc. in Mathematics 1977 Haifa University.
Personaalnäitused. One-man Exhibitions
1981 In The Internal Circle of Light, Art Pavilion, Park Hayarkon, Tel Aviv
1986 Lichtblick Gallery, Cologne, Germany
1987 Study of Male and Female, The Israel Museum, Jerusalem
1989 The Technological Center Gallery, Holon
1993 Prague House of Photography, Prague, Czech Republic
Fotofeis, Edinburgh, Scotland
1994 Galeria Pusta, Katowice, Poland
Galeria Biala, Lublin, Poland
Shelter-Art, Shelter 1024, Tel Aviv
1995 Museum Pinacoteca do Estado, Sao-Paulo, Brasil
Photo Gallery, Rochester Institute of Technology, Rochester, New York
Photo Center Gallery, TSOA Photography Department, New York University, New York
1996 Complex Relations, El Museo Universitario de la Universidad de Antioquia, Medellin, Colombia
1997 Allegory, Image Photographic Center, Aarhus, Denmark
New Works- Retaining Offence, Kabri Gallery for Israeli Art, Kibbutz Kabri
The Open Shelter Events, Shelter 1024, Tel Aviv
1999 Allegory II, Gastatelier des Kulturamtes, Dusseldorf, Germany
An Aspect of Breast Cancer, The Studio Gallery, Raanana
2001 Boaz Tal: Works 1978-2001, Allegory/ Allegro Non Troppo, Tel Aviv Museum of Art
2002 Allegory/ Allegro Non Troppo, Palais de Arts, Bratislava, Slovakia
Allegory/ Allegro Non Troppo, Galeria Likovnih Umjetnosti, Osijek, Slovenia
Allegory/ Allegro Non Troppo,Mestna Gallery, Lubliana,Slovenia.
Allegory/ Allegro Non Tropo, Galeria Klovicevi Dvori, Zagreb, Croatia
Allegory/ Allegr Non Tropo, Museet For FotoKunst,Odense, Denmark.
Villa Cilimontana, Roma, Italy.
- “Boaz Tal”- Multimedia Culture Center”, Milesi Palace, Split,Croatia,Solo
Exhibition.
“Boaz Tal”- Kortil Gallery, Rijeka,Croatia, Solo Exhibition.
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Porto linn Portugalis
Grupinäitused. Group Exhibitions
1980 Avenue's End Gallery, Tel Aviv
1982 Here and Now, The Israel Museum, Jerusalem (catalogue)
Acre Knight Halls Galleries, Festival for Avantgarde Theatre, Acre
1983 Personal Vision, Jerusalem Theatre Gallery, Jerusalem; Gallery for Photographic Art, Tel Aviv (catalogue)
1984 Mishkan Le'omanut, Holon
Meimad Katan Gallery, Tel Aviv
Spine L4 - L5, Camera Obscura Gallery,Tel Aviv
A Pear and an Apple, Helena Rubinstein Pavilion, Tel Aviv Museum of Art (catalogue)
1985 Ways in the Park, Beit Ariela Library, Tel Aviv (catalogue)
Mishkan Le'omanut, Holon
1986 The First Israeli Photography Biennale, Mishkan Le'Omanut Museum of Art
Ein Harod (catalogue)
Liberman & Saul Gallery, New York
1987 Lunds Konsthall, Lunds, Sweden (catalogue)
The Photography Department's Gallery, Bezalel Academy of Art and Design, Jerusalem
Still Life, Artists House, Tel Aviv
1988 Skyline, Tel Aviv Museum of Art (catalogue)
Moment Gallery, Hamburg, Germany
The Photography Department's Gallery, Bezalel Academy of Art and Design, Jerusalem
1989 The Design Department’s Gallery, Technological Center, Holon
Wrap Gallery, Tel Aviv
1990 Photography 1980's - Discovery and Invention, (AIPAD), Basel, Switzerland
The Museum as Collector - Selected Acquisitions 1979-1989, Tel Aviv Museum of Art
Galeria Biala, Lublin, Poland
Galeria Stara, Warsaw, Poland
Harbor 10, Artists Studios Gallery, Haifa (catalogue)
Peace Border, Art Center, Givat Haviva
FotoFest 1990, Laserdisk Display, Houston, Texas
1991 Galerie Photogramme, Montreal, Canada
New Works in the Photography Collection, Tel Aviv Museum of Art
Black and White in Color, Haifa Auditorium, Haifa (catalogue)
Suzanne Delal Gallery, Tel Aviv
Center of Contemporary Art, Tel Aviv
1992 Museum Yad Lebanim, Petach Tikva
Works in Progress, Architecture Academy, Venice, Italy
FotoFest, Laserdisk Display, Houston, Texas
Curators of Israeli Art, Sara Conforti Gallery, Tel Aviv (catalogue)
The Ten Strokes, Ein Hod Artists Gallery, Ein Hod
The New Generation, Janco Dada Museum, Ein Hod
1993 Borderlines, Post Museum, Frankfurt, Germany (catalogue)
A la recherche du pčre, Forum des Halles, Paris (catalogue)
Collecting for the 21st Century, The Jewish Museum, New York (catalogue)
Bilans Balans, Galeria Biala, Lublin, Poland (catalogue)
Artists' Choice, Sara Konforti Gallery, Tel Aviv (catalogue)
Ein Hod Artists Gallery, Ein Hod
Museum Yad Lebanim, Petach Tikva
Limbus Gallery, Tel Aviv
Selections from the Permanent Collection, Center for Creative Photography, Tucson, Arizona
V-Topia, Vision of a Virtual World, Glasgow, Scotland
Art Focus Events, Studio Gallery, Ra'anana
Art Focus Events, Nofar Gallery, Tel Aviv
90-70-90, Tel Aviv Museum of Art (catalogue)
Fragmentations, Janco Dada Museum, Ein Hod; 1996, Mishkan Le'omanut, Holon; Arad Museum
of Art, Arad (catalogue)
The Israel Pavilion, National Historical Museum, Bratislava, Slovakia
Boaz Tal, Michal Rovner, Montage Gallery, Derby, England
The Reichstag Project, in conjunction with Christo’s packaging of the Reichstag, Stand Hotel,
Berlin, Germany
Environment and Place, Ein Hod Artists Gallery, Ein Hod
1996 Photography: Vehicle of Art, Bunkier Sztuki Gallery, Cracow, Poland (catalogue)
Presence, Dizengoff Center, Tel Aviv
Contemporary Israeli Photography, Tiroch Gallery, Herzliya (catalogue)
Shalom Haver: Beyond the Sticker, Abu-Cabir Gallery, Tel Aviv (catalogue)
Mangal, The Design Gallery, Ascola, Tel Aviv (catalogue)
Hazagat Tahlit, Limbus Gallery, Tel Aviv (catalogue)
Museo De Arte Moderne, Bogota, Colombia
Erotica, Ein Hod Cultural Center, Ein Hod
Correction, Ein Hod Artists Gallery, Ein Hod
1997 10th Anniversary Exhibition, Museet for Fotokunst, Odense, Denmark
Still in Eden, Rehovot Municipal Gallery, Rehovot (catalogue)
Photo Yona, The Museum of Israeli Art, Ramat Gan (catalogue)
Images of Manhood, Art Hall Ramat Hasharon
Hamidrasha, The Museum of Israeli Art, Ramat Gan (catalogue)
Oh Mama, The Museum of Israeli Art, Ramat Gan (catalogue)
Dialogue, Ein Hod Artists Gallery, Ein Hod
Art Shmokus, Limbus Gallery, Tel Aviv
The Festival of the Holidays, Vadi Nisnas, Haifa
In a Man’s Eyes, Pyramida Contemporary Art Center, Haifa
Plastic Chair, Hamumche, Tel Aviv
1998 Vous avez dit familles, Mois de la Photo a Paris, Paris
Putting Herself in the Mirror, Tel Aviv Museum of Art (catalogue)
Artishock Group/Exhibition No. 1, Contemporary Art at Daphna Naor’s, Jerusalem
The Garden – A Metaphor, The Botanic Gardens, Jerusalem (catalogue)
Bamot, Israel 1948-1998, Judisches Museum, Vienna, Austria (catalogue)
Women in the Real World, Limbus Gallery, Tel Aviv (catalogue)
Voyeurism, Igal Alon Gallery, Ramat Hasharon
The Child of the Photographer, The New Ramat Eliahu Arts Studios, Rishon Lezion
Group Show – The Department’s Teachers, Photography Department's Gallery, Beit Berl College School of Art
1999 Grosse Kunst Ausstellung Dusseldorf, Messe Dusseldorf , Germany (catalogue)
Ze-Miss-Tovev, Givataim Theatre, Givataim (catalogue)
The Sabinski Artists Book, Mishkan Le'omanuyot, Tel Aviv (catalogue)
2000 Time Frame: A Century of Photography in the Land of Israel, The Israel Museum, Jerusalem (catalogue)
Between the Mountain and the Sea, Haifa Museum, Haifa (catalogue)
The Changing Face of Family: Photography from the Collection of The Jewish Museum, The Jewish Museum, New York (catalogue)
I Have a Dream, The Inter-disciplinary Center for Art & Science, Holon (catalogue)
Camera Obscura, 20 Years, Sotheby’s, Tel Aviv (catalogue)
Transparent / Color, The Performing Arts Center, Tel Aviv. (catalogue)
The Many Faces of Yad Sarah, ICC Jerusalem (catalogue)
Korper, a Photographic Exploration of the Body - A Private View, Printgallery ,London
2001 Men at Home, Kalisher Gallery, Tel Aviv
Internal, Gordon Gallery, Tel Aviv
2002 Body Is Required, The Permanent Collection VI, Museet for Fotokunst, Odense, Denmark
Faces,100 Portraits, Heidelberg, Germany
10th. Anniversary of the Tel-Aviv Museum of Art, Cote d’Azur, Monte-Carlo, France
Limbus’s Birthday Exhibition, Limbus Gallery, Tel-Aviv
Revelation: Representation of Christ in Photography, Partimoine Photographique,Hotel de Sully,Paris,
France.
The Donkey as an Image in The Israeli Culture, Gutman Museum, Tel-Aviv.
Images Against War, Lichtblick Gallery,Koln
Images Against War,T.U , Berlin,L’Usine Galerie Photo,Bruxelles
Revelation:Representation of Christ in Photography, The Israel Museum,Jerusalem
Contemporary Photography, Loushy Art Spece, Tel-Aviv
Contemporary Israeli Photography- Three Generations,Provincia Di Milano,Milano.
About Taste, The Israel Museum, Jerusalem.
2004 Family- The new Gallery,Teddy Stadium, Jerusalem, Israel.
Revelation:Representation of Christ in Photography, International Haus Der Photographie, International
Kunst, Hamburg, Germany.
In Dreams, Greeandag Gallery,Herzlia.
Self Portrait with Camera, Gordon Gallery, Tel-Aviv.
2005 Homo Grandis natu Tallinna Kunstihoone, “Mees ja naine” Paärnu Uue Kunsti Muuseum
Valitud kogud. Selected Acquisitions and Collections
Ministry of Foreign Affairs, Jerusalem
1986 Bibliotheque Nationale, Paris
1987 The Israel Museum, Jerusalem
1989 Joshua P. Smith's Collection, Washington, D.C.
Tel Aviv Museum of Art, Tel Aviv
1990 Bibliotheque Nationale, Paris
Joshua P. Smith's Collection, Washington, D.C.
Museet Fotokunst, Odense, Denmark
1991 San Francisco Museum of Modern Art, San Francisco
Tel Aviv Museum of Art, Tel Aviv
1992 The Museum of Fine Arts, Houston, Texas
Center for Creative Photography, The University of Arizona, Tucson, Arizona
Linda Wolkot’s Fine Art Collection, San Francisco
The Jewish Museum, New York
International Museum of Photography at George Eastman House, Rochester, New York
Museum Ludwig, Cologne, Germany
1993 The Museum of Fine Arts, Houston, Texas
Bert Hartkamp’s Collection, The Netherlands
1994 Musee de la Photographie, Charleroi, Belgium
The Museum of Fine Arts, Houston, Texas
1996 Kiyosato Museum of Photographic Arts, Kiyosato, Japan
The Museum of Fine Arts, Houston, Texas
2000 National Museum of Photography, Copenhagen, Denmark
2002 Tel Aviv Museum of Art
Gordon Gallery, Tel-Aviv
Private Collectors
2003 Tel-Aviv Museum of Art
Private Collectors
2004 Private Collectors
RAHVUSVAHELISED SÜNDMUSED. SPECIAL INTERNATIONAL EVENTS 1990-2000
1990 Main International Photography Congress, Maine
1991 Nominator for the 8th Annual Award, ICP, New York
Photography Jury, America-Israel Cultural Foundation, Tel Aviv
Mois de la photo, Montreal, Canada
1992 FotoFest, Houston, Texas
1993 Fotofeis, Edinburgh, Scotland
Foto Bienalle Enschede, The Netherlands
1994 FotoFest, Houston, Texas
Meetings in Cologne, Germany
Fototage Frankfurt, Germany
1995 FotoFeis, Edinburgh, Scotland
Derby Photography Festival, U.K
Fotofo , Bratislava, Slovakia
Nafoto, Sao Paulo, Brasil
Meetings in Cologne, Germany
1996 Denmark Meeting Place, Odense, Denmark
FotoFest, Houston, Texas
1997 Fotofeis, Edinburgh, Scotland
1998 Mois de la Photo a Paris, Paris
2000 Odense Foto Triennale, Denmark
Fotofest , Houston,U.S.A.
General Assembly of IAA, Europe(East & West) Heildelberg, Germany.
Odense Foto Triennale
Auhinnad ja preemiad. Prizes and Grants
America-Israel Cultural Foundation Grant
The Enrique Kavlin Photography Prize, The Israel Museum, Jerusalem
Art Research Grant, Ministry of Education and Culture
Ministry of Education Grant
1997 Ministry of Education Grant
1999 Research Grant from the Beit Berl Research Foundation
2000 Residency at the Cite, Paris
2003 Department for Cultural & Scientific Affairs, Ministry of Foreign Affairs, Israel-Grant
2003 Unesco Israeli Council, Visual Arts Dep. Ministry of Education Culture &Sport, Israel Grant
2003 Israeli National Lottery Council for the Arts Grant
Valitud artiklid. Selected Articles by Boaz Tal
Essays on photography in Zilumim - Magazine for Photography, nos.1, 2, 3, 4, 1982-1983 (Hebrew)
A la recherche du pere, Viviane Esders (ed.), Paris Audiovisuel, Paris 1993
“We taught them to look,” Camera Obscura Magazine, 1997 (Hebrew)
Introduction to Oz Almog’s exhibition catalogueue, Janco Dada Museum, Ein Hod 1997 (Hebrew)
Introduction to Reuven Kuperman’s exhibition catalogueue, Janco Dada Museum, Ein Hod 1997 (Hebrew)
“Why Photography Didn’t Change Our Lives,” in: Bamot, Israel 1948-1998, (exh. cat.), Judisches Museum, Vienna, 1998.
"The Journey Into The Zone of Breast Cancer," in: Putting Herself in the Mirror, (exh. cat.), Tel Aviv Museum of Art, Tel Aviv 1998.
"It All Started with the Dialogue with Raffi Lavie," Studio Art Magazine, no.124, June 2001 (Hebrew)
“Thoughts at the End of the Year” Graduates Catalogue,2002 (Hebrew)
“For the Time Being”, Unbound Copy, Graduates Catalogue 2003(Hebrew)
“On Impressions and Concepts”, Amalgamation,catalogue 2004, (Hebrew, English)
Selected Publications
Tat Rama Art Magazine, no. 1, Tat Rama Ltd. 1984 (photographs)
Amos Elon, The Israelis - Photographs of a Day in May, Keter Publishing House, Jerusalem, Abrams, New York 1985.
Prosa, (Nov. 1986) (photographs)
Zoom Magazine, no. 125, July 1986 Paris (photographs)
Marianne Fulton, "After The Fall," in: Study of Male and Female, monograph, The Israel Museum, Jerusalem 1987.
Talia Rappaport,"Study of Male and Female, A Dialogue with Boaz Tal," Muzot Magazine (Feb.1989) (Hebrew)
Photo Metro, 9th Anniversary Issue, (Sept. 1991) San Francisco (photographs).
A.D. Coleman, "Contexts: Transparency,“ in: Contacts, Transparent Sea, Artist's Book, Tel Aviv 1991.
La recherche photographique, Paris Audiovisuel, Paris 1991 (photographs).
Tel Aviv Museum of Art Annual Review, Tel Aviv 1992 (photographs).
Hot City, The Defense Ministry Publication, Tel Aviv 1992 (photographs).
A la recherche du pere, Viviane Esders (ed.), Paris Audiovisuel, Paris 1993 (photographs).
History of Photography, 19, no. 3, 1994 (photographs).
4x5 Art Magazine, Tel Aviv, (Dec. 1995) (photographs).
Saul Shapiro, Allegory, monograph, Image Photographic Center, Aarhus, Denmark 1997.
Camera Austria (International), 62/63,Graz, Austria 1998 (photographs).
"Israel at 50: A Group Portrait," Panim Magazine for Culture, Society and Education, no. 4, (Feb. 1998) (photographs).
“Allegory/Allegro Non Troppo”, Tel-Aviv Museum of Art, Catalogue (oct. 2001) Hebrew, English(Photographs and Articals)
Boaz Tal ,Mestne Galerie, Lubliana ,Catalogue,(2003)
Contemporary Israeli Photography; Three Generations, Tel Aviv Museum of Art, 2003, Tel-Aviv,Hebrew& Italian
Photographers of Palestine Eretz Israel/Israel(1855-2000), Edited by Gay Raz,2003,Tel-Aviv,P.191, Hebrew, English
Odense Photo Triennale 2003, Edited by Jens Friis,(2003), p.50,51.Odense, English Danish.
Revelation; Representations of Christ in Photography, Merrell Publishers, London (2003),p.92, English
Young Israeli Art ,The Jacque and Eugenie O’Hana Collection,2004, Tel- Aviv Museum of Art
L’association Francaise des Amis du Musee d’Art de Tel-Aviv,1944-2004,Le Pre Catalan, Paris,p.1,French.
Dreams, Art project inspired by Variety children,2004,p.42, Hebrew
Observing by Chance, Exit,The 2004 Graduate Catalogue,The School of Design, Holon Academic Institute of
Technology,2004, p.3-4, Hebrew,article.
On Impressions and Concepts, Amalgamation, Janku Dada Museum, Ein Hod, 2004,Hebrew-English, article.
Professionaalne tegevus. Selected Profesional Experience
Head of the Photography Department- Beit Berl College School of Art, 1985-1997.
Head of the Department of Photography & Video, “Wizo Canada” College for Design, Haifa. 1990-1996.
Dean of The School of Design, Holon Academic Institute of Technology 2001-2004.
Chief Inspector for Photography, The National Institute for Technological Training, 1992-1994
Curator for Photography.
TÜ Kunstide Osakonna suvepraktika näitus „Räpina roheline“
3. oktoober – 16. oktoober 2005
Kuraator: Jüri Kask
Osalejad (20)
- Janita Andrievskaja
- Jäppe Johanson
- Anna Kainulainen (FI)
- Andres Kauts
- Raido Kikas
- Veiko Klemmer
- Irina Krivonogova
- Laura Kõiv
- Eva Labotkin
- Margit Lõhmus
- Riho Pärn
- Andrus Raag
- Janek Ruus
- Martti Ruus
- Randel Saarma
- Lauri Schotter
- Evelin Silgo
- Mai Sööt
- Janek Tolberg
- Kristin Vaik
Kreg A Kristring
„Kohapuudutus“
17. -- 30. oktoober 2005
KREG A-KRISTRING PUUDUTAB Y GALERIIS KOHTI
18. -- 30 oktoobril on Y galeriis EKA maaliõppejõu Kreg A-Kristringi maalinäitus "Kohapuudutus". Eksponeerimisele tulevad Tallinna sümbolismi ühe erksama esindaja loodus- ja maastikumaalid.
Kreg A-Kristring: "Kohapuudutus on kontakt erinevate paikade ja kohtadega. Ja puudutus on väga individuaalne akt, kuid selle iseloom on iga üksiku inimese puhul täiesti erinev. Ometi võib visuaalne väljendus pakkuda paljudele teatavat äratundmist. Selle saabki kunstnik toetuda. Kohta ei pea alati olema fotograafiliselt äratuntav. Kuid olulisem võib olla kujunditest visuaalse koosluse loomine. Mis muutub alles pikemaal vaatliusel väikesest kõnekaks."
KREG A-KRISTRING
(alias Aimar Kristerson)
kunstnik
Sündinud 29.05.1962 Tartu, Eesti
Alates 1988 alustanud avaliku näitustegevusega: esinenud 23. personaalnäitusega, koostanud & korraldanud 6 näituseprojekti ja osalenud üle 70 grupinäitustega Eestis, Leedus, Rootsis, Poolas, Saksamaal, Bulgaarias, Ameerika Ühendriikides, Itaalias.
1991 Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala
1990 Eesti Kunstnike Liidu preemia Kevadnäitusel
1992 Eesti Kunstnike Liidu liidu liige
1992 Noore kunstniku aastapreemia
1992 - 93, 1999 - 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu esimees
1993 - 1999 Eesti Kunstiakadeemia maali osakonna assistent
1996 Rahvusvahelise Kunstnike Assotsiatsiooni liige
1996 - 2002 Galerii “Sammas” kunstiekspert ja näituste kuraator
1999 - 2003 Eesti Kunstiakadeemia Rakenduskunsti Kolledzi
erakorraline dotsent
Kirjutanud üle 100 artikli, retsensiooni, pressiteksti näituste kohta.
Kreg A-Kristring, kunstnik
GSM: 55629895
Margus Kiis, ygalerist
GSM:55680151
tel:7376036
www.ygalerii.4t.com
Irina Krivogonova
„Punaroheline koalitsioon“
17. -- 30. oktoober 2005
25. -- 30. oktoobril on Y galeriis A, E ja K saalides üleval Tartu Ülikooli maalikateedris õppiva Irina Krigovonovi maalinäitus „Punaroheline koalitsioon“. Krigonogovi viimaste aastate maalid on tuntud oma emotsionaalse ja meeletu värvimängu ja ekspressiivsuse poolest. Y galerii näitusel on üles pandud punaselt ja roheliselt märatsevat loodus ja maastikumaali, mis väljuvad suuresti zhanri kaanonitest muutudes pigem abstraktseteks sõgedusteks. Seda rõhutavad ka absurdihumoristlikud maalipealkirjad („Siin ei ole mäkra“, „Pusle nr 16“, „Kas sobib müügisalongi?“). Samas päris poliitikas mängivad värvid sageli veelgi jaburamat rolli – nägime kuidas valge K rohelisel taustal oli tähtsaim probleem ühtedel kohalikel valimistel.
Irina Krigonogov on sündinud 1977. Alates 2001 õpib Tartu Ülikooli Kunstide osakonna maalikateedris. Osalenud mitmetel grupinäitustel. 2005 jaanuaris oli tema personaalnäitus üleval Tallinnas Deco galeriis
Irina Krigonogov
E-Mail: Irina.Krivonogov@mail.ee
Margus Kiis, ygalerist
55680151
7376036
http://www.ygalerii.4t.com
Enn Tegova
„Sfäärisõltuvus“
1.-- 20. november 2005
ENN TEGOVA TEEB GALERIIST SFÄÄRIKELDRI KELDRI AJADES GALERIID KELDRIST VÄLJA
1. -- 13. november on Y galeriis näha Enn Tegova nn. oluliste esemete paigutis üldpealkirjaga „Sfäärisõltuvus“. Tegova ehitab kogu galeriid täitva ühtse installatsiooni, mille üks sõnumeid on see, et valdavalt kandiliste asjadega tegelev kunstigalerii ei sobi keldrisse. Keldrisse käivad porgandid, kaalikad, kartulid, kolbad jm. sfääriline koli. Nii kuulutab Tegova oma mantrat – Tartu peab saama oma suure avara kunstigalerii kesklinnas.
Näitusele „Sfäärisõltuvus“ tulevad aga punnis-ümarad stiliseeritud-formaliseeritud objektid, mis peaksid tekitama vastava enesetunde. Lisaks nendele tulevad näitusele mõned Enn Tegova maalid sarjast „Sfäärid“. Näituse ajal toimuvad Y galeriis Ülõpilasteatri etendused (9,11,12 november Sarah Kane „Puhastatud“). Näituse lõpupäeval toimub Y galeriis laastav tegevuskunstiöö.
Enn Tegova, kunstnik
GSM 5518344
Margus Kiis, ygalerist
GSM 55680151
tel.7376036
www.ygalerii.4t.com
Marko Kompus
„Armastuskiri taikonaudile“
„Anaalseks ENSVs“
20. -- 27. november 2005
29. november – 11. detsember 2005
Y GALERIIS UURITAKSE
NE! Näidatakse: komplekt "Mina, uurija". Koht: Kunstigalerii Y
(Küütri tänav 2, Tartu linn) ruumid A ja E. Aeg: 29. november --
11. detsember 2005. Uurijad: spetsialistid Mardus K, Martini,
13er, Liis Keerberg. Esitatakse: fotodokumendid, videovõtted,
teoreetilised ja füüsilised konstruktsioonid.Küsiused : 1)miks,
2)kuidas, 3) mis on lina all, 3) miks on lina peal, 4) kassurm on asjalik, 4) mis on elu mõte.
Samal ajal P ja T saalis on võimalik vaadata ka Liina Veedleri
installatsioonide näitust.
Martini, NE! uurija
5812740
Väljapanekus “Mina, uurija” eksponeerib rühmitus NE! (Martini, galerist Margus Kiis alias Rühm 13der ja Liis Keerberg) A3 formaadis mustvalgeid fotosid ja valgusinstallatsiooni. Martini on uurinud muusikasalvestamise võimalikkust ja võimatust, Margus Kiis aga paljaid naisi. Martini fotoseerias on peamine valgele linale suunatud must mikrofon, salvestamas vaikust. Kiisi fotodel lamavad eri vanuses ja paksuses naised kui laibad, jalgevahe enamasti suunatud vaataja poole, jalad siiski siivsalt koos. Mõnede väljatrükkide äärtel on katalogiseerivad tähised, justkui oleks tegemist kunstipärasemate fotodega mingist privaatkogust. Näituse teises, pimendatud ruumis, saab optilist efekti pakkuva teadusromantilise kaadervärgi abil uurida eri ajastuid ja eri rasse.
Liina Veedler
„Viimane õhtusöök saarel"
28. november – 11. detsember 2005
Linna Vedleri ruumiinstallatsiooni “Viimane õhtusöök saarel” juhatab sisse ülimalt romantiline ja mõjus jutustus üksikul saarel õhtueinet võtvast anarhistist naismõrvarist Raskolnikovast. Vedler opereerib pimendatud ruumi, klaaspurkide, teokarpide, valgete taldrikute ja väikeste tuledega. Näitust saadab video oma kurvast elust jutustavatest meesvangidest. Juhuse tõttu nägin näitust nii videopildiga kui ka ilma (oskamatu asendusgalerist). Parem on ilma. Madalalaubalisi ja banaalset juttu ajavaid meesvange nägemata on end lihtne samastada cool’ilt hoolimatu ja julge naismõrvariga. Aga muidu – väga ilus näitus, kel veab, see vaatab seda ilma videota.
Maris Palgi
MENÜÜ:
■ Magusalt lõhnav ärimees Jänes
Anderssoni surnud kasupoeg Muhtar.
■ Hõrk haletsus koorekastmes.
■ Kehaviljamahl.
■ Pikantne toorhallitus allasurutud instinktides.
■ Roohani. Garneeringuks valged kintsud.
■ Rammstain viiulile ja tšellole
■ Õrnal tulel röstitud psüühika pohlamoosi ja pitsikese viinaga.
■ Päikeseküpsed ploomid uputatud kirehigiveini (vein aastast 1976)
■ Marineeritud eneseteadvuse ribad.
■ Igatsus normaalse järele.
Installatsioon „VIIMANE ÕHTUSÖÖK SAAREL“
Liina Vedler
ROOGADE MENÜÜ
(esimeses ja tagatoas)
Lauri Pajos
„Tonal“
13. -- 25. detsember 2005
Lauri Pajos tegutseb nii kunstniku kui muusikuna. Mõiste “tonal” on võetud kaasaegse müstiku Carlos Castaneda teostest ning tähendab loovat või korrastatud olemust. Pajose suuremõõtmelised maalid on sürreaalabstraktsed.
LAURI PAJOS CV
Sünd: 13 mai 1978 Türis
Address: Puusepa 29 – 12. Tartu, 50406
E-mail: lauripajos@hotmail.com
GSM +372 55613751
Haridus: 2001 – 2003 in Tartu Kunstikool (skulptuur, maal, maalirestaureerimine).
1997 – 1999 Tallinna Otsa nim. Muusikakool (löökriistad).
2004 elas ja töötas Berliinis ja Barcelonas muusikuna ja kuntnikuna ,kogus kogemusi ja sõlmis tutvusi paljude huvitavate inimestega.
Kui kunstnik: Lähtudes 50-ndate asbtraktse expressionismi ja action-paintingu traditsioonidest, lisab Pajos sellesse mitmeid tänapäevaseid elemente: graffity-kultuuri, neoprimitivismi, psühhedeeliat, Ladina-Ameerika rahvaluulet jms. Pajose tööd mõjuvad efektselt just suure valge seina taustal mõttelist segadust tekitava elemendina.
Personal exhibitions: 2005 „Tonal“ in Y-galerii, Tartu
2004 „Lauri Pajos“ in Tartu Kunstnike Majas
Group exhibitions: 2006 „Tartu menininkai Kaune“ Kaunases (Leedu)
2004 Exhibition of Art Collection of Matti Milius in Riga
2003 „Dark side“ in Tartu Artist House and in gallery Vaal (Tallinn)
2001 & 2002 Annual Exhibitions of Tartu in Tartu Artists House
2001 – with Kristjan Juusu, Kristiina Baum, Koit Ojaliiv in Estonian House in Stockholm, Sweden
Ellen Reet Türi, Ulvi Kuldkepp, Anniki Kari
„Võõras mure“
13. -- 25. detsember 2005
VÕÕRAS MURE Y galeriis P & T saalides 12.-- 24. detsember 2005
Jagatud mure on pool
Jagatud rõõm on topelt
Jagatud mure pole võõras mure
“Võõras mure” on kolme Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia taustaga naismaalikunstniku kunstniku väljapanek. Nad valutavad südant erineval viisil, väljendavad oma muret erinevas võtmes, kuid sarnase tunnetusega.
Anniki Kari: “Minu
maalidel on peategelane inimene ning
keskkond, milles ta
viibib, on ainult illustreerivaks fooniks.
Kas minu "võõras mure" läheb vaatajale korda on mulle
võõras mure.”
Ellen-Reet Türi: “Maalidel on jäädvustatud hetk - see enese kogetu ja tõeline. Minevik ootab tulevikus.”
Ulvi Kuldkepp: “Valutan oma piltidel ise, olles konfliktis ümbritsevaga.”
Kas võõrast murest saab oma mure või võõras muretus?
Ellen-Reet Tyri, näituse initsiaator
ellenreet@hotmail.com
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar