Aachen-Tartu Fotogrupp
"Naissaar-Nargö-Nargen"
HELEN KANNELA, BRIAN LASSEN, ALEKSANDER LAZAREVSKI, LAINE JÄNES, RAIN RAADLA, ANNE HÕBEMÄE, MATI KARU, 13ER , TRIINU LILLE, JOSH MERLE TOOTSI , MAILIS RINNE, LIISA MURDVEE, WIEBKE ELIZABETH HOFFMANN, SIRET ROOTS, MARYO SCHLJAITERIS, MARTINI, NE!, EINAR TIITS, RIIN LIIVAMÄGI , JAAN JÜRGEN KLAUS, ANNA HÕBEMÄE, IVAYLO ZLADKOV, BARTHOL LO MEJOR (PÄRTEL VISSAK), KAIU MURD
31 jaanuar -- 12 veebruar 2006
"tARTu kunstikuu 2006" raames avatakse teisipäeval, 31.01.2006 kell 17.00 Y galeriis Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõudude näitus.
Kunstikuu üldtiitlit "Mina ütlen kunst" võib pidada parajalt opositsiooniliseks parafraasiks sageli kuuldud hinnangulisele maitseotsustusele "See ei ole kunst". Sel foonil tegeleb õppejõudude näitus eelkõige kunsti siseste eneserefleksiivsete momentidega. Sellest ka tiitel "Mina ütlen eneserefleksiivne kunst". Fookuses on Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õpetatavate erinevate erialade ajalugu, materjalid, meetodid, strateegiad, olemus, perspektiivid jne. Näitus ei kinnita ega rõhuta, mis on kunst, vaid vahendab kunstiõppejõu (või kunstiguru) kui sellise mitmetasandilist kauaaegset kunstisoleku kogemust. Oma igapäevatöös tegeleb ametilt kunstipedagoog nii või teisiti intensiivse erialase refleksiooniga, traditsiooni ja innovatsiooni dilemmaga, mitmetasandilise dialoogiga. Tal on võimalus liikuda järkjärgult kaasa üliõpilaste muutustega, parimal juhul tähendab see ka õppejõu jaoks pidevat teelolekut tema enesegi loomingus. Ehkki kunst on kunstniku jaoks äärmiselt individuaalne toimimisvorm, on siiski aegade algusest eksisteerinud õpetamise institutsioon. Näitusel on ka nö metatasandil õpetaja-õpilase suhet kunstis refelekteerivaid töid, nagu Terje Ojaveri multimediaalne ruumiinstallatsioon "Kasvamine. Sool".
Näitus on kunstiuurimuslik. Alati on mõtet esitada uuesti vanu küsimusi - rääkimata pidevast uute küsimuste ekspansioonist. Vastuseid pole kunagi piisavalt. Eneserefleksiivsus on üks edasiliikumise ja loovuse avardamise meetodeist.
Esinevad: Vallo Kalamees, Peeter Linnap, Malev Toom (foto), Kalli Kalde, Meiu Münt, Sirje Protsin, Tuuli Puhvel, Helle Vahersalu (maal), Raivo Kelomees (meedia), Maila Käos, Kaia Lukats, Rutt Maantoa (nahk), Kaire Kukk, Aet Ollisaar, Erika Pedak (tekstiil), Terje Ojaver, Tõnis Paberit, Anne Rudanovski (skulptuur), Eve Eesmaa, Rein Maantoa (graafika); tänu Enn Tegovale on esindatud ka Tartu Kunstikooli.
Kureerib Kaire Nurk.
A saal
Meiu MÜNT
STSEEN 2 2006
õil / lõuend
SUUNAD 2005
"Liikuv pilt" ehk videomeedia annab võimaluse tunnetada-jälgida liikumist, interaktiivne vorm lisab osalus-šansi.
Raivo Kelomees: ""Suunad" lähtub formaalsest põhimõttest - videopildi liikumise suunast ekraanil. See on vastupidine reisija liikumise suunaga. Ideeks on liikumise relatiivsus ajas ja ruumis ning näilised valikud, mida teeme, et kontrollida oma elu."
Jaan Toomik kirjutas oma "Teekond Sao Paulosse" kaaskirjas: "Tõeline ja ainus reaalsus on liikumine. Aeg ja ruum on suhtelised, ebatõelised, illusoorsed." (1993).
Erinevad teesid erinevatest liikumistest - liikumise/muutumise peatumatusest ja absoluutsusest ja konkreetsest kontrollitud alguse ja lõpuga liikumisest punktist A punkti B.
Probleemi võimendab-topeldab virtuaalsus.
Ja vahel on tõesti liikumine hoopis näiv.
Maalil ongi - vaid - liikumise illusioon?
Meiu Münt: "Nägude pimedasse varju jätmine muudab tegelased neis stseenides vaatajale anonüümseks: peata ja näota jätmine võtab neilt konkreetsuse. See võimaldab enamat samastumist nende pimeduse ja valguse piiril l i i k u v a t e (sõrendus KN) olevustega, kellest pole võimalik aru saada, on ta täiskasvanu või laps."
Leo Lapin nimetab maalikunsti "valguse meediaks" ja videokunsti "pimeduse meediaks"
...
Mõlemas on mõlemat.
Mõlemas ON liikumine.
Kes hõlmaks ernevaid liikumisi? Kui palju on erinevaid liikumisi?
Mündi katkestatud figuur ei sugereerigi liikumise katkestatust? Kas ta teab oma liikumise sihti? Kas ta liikumisel on siht? Kas ta liigub pimedusest valgusesse või valgusest pimedusesse? On ta ise valgus? Ja ümbrus - pimedus? Kust läheb "valguse ja pimeduse piir"?
Võib-olla saab ühtteist teada - s a m a s t u d e s Reisija ja Olevusega?
E-saal
Mis on recycling-art' is oluline?
Uus elu? Uus teos? Või vana jätkumine-mutatsioon-edasikestmine? Vana uuenemine? Liikumine seega? Kas me tajume sellist teost kui "elu" ringkäiku? Kas me naudime seal jätkumist?
MINU HIILGAV KLEIT 2005
harutatud kampsun, paber, autoritehnika
Kaire Kukk harutab "kellegi kantud kuldse kampsuni nii kuidas see just parajasti hargneb" ja paberiga kokku õmmeldes loob uue vormi - SuperNoval defileeriva, moe aktuaalseid suundi riivava rõivaeseme. Aga milleks jätkab see vana kampsunipära muutumist siinses näitusekontekstis? Kas ei ähvarda mitte oht tsiteerida Meiu Mündi juba märgiks muutuda jõudnud tühje rõivakesti tema vastselt seljataha jäetud maaliseeriast, mis omakorda ahvatlesid paralleeliga Rene Magritte'i maalidelt, kus riidepuul rippuvat tühja kleiti kumerdavad sürreaalselt eluskehavormid?
Maalikunsti ajalugu on ka moe- ja tekstiilikunsti ajalugu?
Maalid jagavad infot läinud aegadest, ka siis, kui esemeid endid enam pole. Ja vahel, vastupidi, viitab kleit jälle maalile. Jne.
Mida teha figuuriga, kui "figuur on tagasi"?
Figuur on skulptuuris ja maalis alalõpmatus korduvkasutuses! Absoluutne recycling-objekt?
Sirje PROTSIN
DANCING 2005
õli / lõuend
Millest tuli figuur Sirje Protsini töödesse?
Kas õpetades figuuri, "tuleb" figuur ka paratamatult õppejõu töödesse? Kas figuuri mittevaldav / mitteaktiivselt viljelev kunstnik saab õpetada üliõpilasi figuuri valdama? Kas figuuri akadeemiliseks valdamiseks peab ka tänapäeva kunstnik käima ringi visandiblokiga? Kas Rembrandtil või Caravaggiol oli päevi, kus nad visandiblokki ei kasutanud? Kui klaverimängija kolm päeva ei harjuta... Kas muusikud mängivad/harjutavad tänapäeval sama palju, kui Mozarti ajal? Õppejõud "maalib" ka üliõpilasi juhendades? Millisel teel jõutakse figuuri deformatsioonini? Kas selle kohta on olemas meetodeid?!? Miks osad kunstnikud maalivad anatoomiliselt perfektset figuuri? Miks teised kunstnikud seda iialgi ei tee? Milles seisneb tunnetuslik veelahe?
Figuur kui peamine kirjeldav vahend inimtunnete kujutamiseks - "DANCING" kui elutants kestvas olevikus.
Milles seisnevad deformatsiooni, anatoomilise perfektsuse ja fragmentaarsuse erinevad võimalused avada inimtundeid?
Kas ka Tõnis Paberiti ja Rein Maantoa vastastikused kipsportreed, mis valminud 24 aastat tagasi ja saanud, lähtudes tänastest kunstielulistest oludest, nüüd uue (lisa)tähenduse, järgivad recycling-printsiipi?
Kas ka Vallo Kalamehe internatsionaalselt kunstivahetuselt teipi mähitult ja purunenud klaasiga naasnud fototöö elab recycling-elu? Või on see trash? Trash art? Kas see on dokument ühe kunstiteose saatusest? Või uus kunstiteos? Kunstiteose saatus on osa teosest, on üks "kunstiteose sisu-tunnus" (Thomas McEvilley, "Kunst" nr 1 / 1995). Kas ka siis, kui meil õigupoolest pole võimalik enam näha (algset) teost ennast?!
Marcel Duchamp liimis oma näitusetranspordis purunenud "Suure klaasi" uuesti kokku, nautides iga mõra, mis lisas ta tööle peent šarmi - tööst sai tervik, lõplikult valmis täiuslik kunstiteos.
Juhuse roll kunstis?
Kas mõni Eesti kunstimuuseum oleks valmis ostma oma kogusse mõne säärase armutu-halastamatu-täiusliku-purunenud-pakitud kunstiteose?
Mida reflekteerib Eve Eesmaa "pakend" ?
Millest tekib üldse graafiku soov eksponeerida litokivi, "ürgselt tugevat, tulest tulnud" substantsi? Oma "kirjutatu" ('litograafia' - 'kivile kirjutama') on ta sedakorda pakkepaberisse mähkinud - graafilise lehe sünniprotsess on mitmeosaline ja tulemust pole võimalik ette teada, tulemus on ka kunstniku jaoks varjatud. Kuidas on niimoodi võimalik üldse saavutada kontakt oma pildiga? Üle mitmekordse vahendatuse? Läbi teadmatuse?
***
TÕNIS PABERIT
REIN, KUIDAS SINA SIIA SAID?
(Parafraseerides Vassili Shukshini „Vanja, kuidas sina siia said“)
Tartu 1981
kips
REIN MAANTOA
TÕNIS KUIDAS SINA SIIA SAID?
(Parafraseerides Vassili Shukshini „Vanja, kuidas sina siia said“)
Tartu 1981
kips
Vallo KALAMEES
DEPARTURE (EESTI-UNGARI-EESTI) 2002-2006
raamitud foto, teip
Eve EESMAA
KIVINE GRAAFIKA: JÕUD JA TUNDLIKKUS
litokivi, pakkepaber, nöör
Milles seisnevad deformatsiooni, anatoomilise perfektsuse ja fragmentaarsuse erinevad võimalused avada inimtundeid?
Mida fotograaf teab vormist, mida ta pildistab läbi kanga? Kuidas saada mahtusid ja ruumi fotole? Kas foto on tasapinnaline kunst? Kuipalju teab fotograaf aparaadi nupule vajutades oma võtte tulemust? Arvuti fotoshop võimaldab fotograafil fotot edasi "maalida", "joonistada", "valgust ja varju võimendades vorme rõhutada", kontuure hajutada või teravustada, kujutist soojast külmaks või vastupidi koloreerida.
Malev TOOM
VAGAHUISI 2006
digiprint
Malev TOOM
VIRVEHÜS 2006
digiprint
Malev TOOM
HÕL'AHUS 2006
digiprint
Malev Toomi üliõrna, salapärase kujutisega fotod reflekteerivad meile ka naisakti kujutamise ajalugu, naise kujutamist nn meheliku pilgu objektina.
Peeter LINNAP
JÄRELMONUMENDID seeria 1999/2000
Kalli KALDE
PUHKUS ITAALIAS. RENESSANSS 2006
õli / lõuend
Enn TEGOVA
VERI JA SEEME SINNA-TÄNNA 2005-6
akrüül, õli / lõuend
P-saal
Kas mao jälg võiks jätta liivale mao mustri?
Millisel eriti täiuslikul ja peenelt arendatud sümmeetrial põhineb mao muster! Vahel on ehk "programmis" siiski mõni viga? Kuidas on võimalik, et Eesti talvised valged kased on kasutanud sama "trükiplaati", ehkki "vea"-rohkemalt, kui Ecuadori püüton? Kas maailmas leidub mõni nahakunstnik, kes kirest maailmas leiduvate erinevate elus-nahamustrite järele on soetanud vastava kollektsiooni?
Kujutav- ja/ehk vabakunst kasutab, erinevalt tarbekunstist, pigem varjatud sümmeetriat?
Pigem ebasümmeetria tasakaalu! Või tasakaalustatud ebasümmeetriat?
Kas Eesti kased oma suuremas ebasümmeetrias on kunstipärasemad?
Looduslikud struktuurid ja kunst kui inimvaimu techne - kas paratamatus seoses?
Kui palju õieti on kunst võlgu Loodusele?
Looduse-füüsika toime metallile ja inspiratsioon sellest Helle Vahersalu abstraktsionistlikes maalides?
Kas sisekujunduses kasutatavatel ornamendiklišeedel on vabadus saada Tuuli Puhveli töö näol vabaabstraktionistlikuks maaliks? Kas abstraktsionismil on piire, reegleid? Kas kunstil on piire, reegleid?
Kas vaba ümberkäimine ornamendiga võib selle vabastada loodusliku algupära aimdusest?
Maastik Vahersalu abstraktsionistlikul maalil ja Kaia Lukatsi Kalevipoja-köidet mäeks vormimas - me näeme neis maastikke ehk sellepärast, et me oleme nii harjunud nägema? Me tunneme tuttavlikuna ära just maastiku? Kui kellegilt küsida, kes ei tea, mis raamat on peidus Lukatsi nahkköite kaante vahel, vastaks too siiski üsna ilmselt eksimatult, et nii monumentaalne saab olla vaid Kalevipoeg.
Kui Rutt Maantoa öeldut - "Iga nahakunstnik peab elus vähemalt ühe "Kalevipoja" köitma" - metafoorina kasutada, siis reflekteerib Lukatsi töö ka ühtlasi nahakunsti eriala üht olulist osa - köitekunsti kui sellist.
Maila Käose köide reflekteerib ehk omakorda Lukatsi köidet?
Kasutades Rutt Maantoa püütoninahka samuti metafoorina ja justkui alusmõõtühikuna, võime lõputult vastandada ja kõrvutada struktuure looduses, tarbekunstis ja kujutavkunstis.
Erika Pedak loob pastellmaali ja gobelääni (ehk mistahes erinevate kunstinähtuste) eristamise/eristamatuse lõputul teemal lõputu korduvusega kompositsiooni, mille struktuur on lausa orgaanilises seoses kontseptsiooniga. Kõrvutust jätkates võime pöörduda XX sajandi abstraktsionismiklassika korra-korrapäratuse epopöa poole, mondrianismist pollockismini. Püütoni-etalon on aktuaalne?
Aet Ollisaar ühendab "kudumise ja mittekudumise" üheaegselt tervik- ja avatud struktuuriks, provotseerides seoseid nii maali kui kineetilise skulptuuriga.
Isegi sotsiaalne Peeter Linnap on oma seeria ühele tööle leidnud visuaalseid printsiipe (ehkki need muutuvad tema käes tähendusega laetuiks) puudutava tsitaadi.
Helle VAHERSALU
SEATUD 2004
segatehnika / lõuend
Helle VAHERSALU
RAUDTEE ÄÄRNE MAASTIK 2005
segatehnika / lõuend
MUSTRID KÄSITÖÖKS VÕIMELISTELE KÕRGEMATELE LOOMADELE 2006
akrüül, spray / vineer
Kaia LUKATS
F. R. Kreutzwaldi "KALEVIPOEG" 2004
nahkköide
Maila KÄOS
LÄBIPAISTVUS 2006
plastik, valatud paber
Erika PEDAK
KUJUTAV versus TARBEKUNST etc 2006
digiprint
Rutt MAANTOA
KAHEKÕNE. PÜÜTON JA KASK 2004
naturaalne nahk, digiprint
Anne RUDANOVSKI
DIALOOG SAVIGA
savi
Kaia LUKATS
F. R. Kreutzwaldi "KALEVIPOEG" 2004
nahkköide
E-saal
Terje Ojaveri multimediaalne ruumiinstallatsioon "Kasvamine. Sool"
Terje OJAVER
KASVAMINE. SOOL 2006
multimediaalne ruumiinstallatsioon
sool, vesi, soe õhk, valgus, diaprojektsioon
NO EXIT
Matti Milius kureeritud
„Kaunase invasioon“
14 – 26 veebruar 2006
Kallid kunstiinimesed
Tänan teid, et loote ilu, mis tekitab meis rahulolu ja vastastikust austust.
Tänades
Antanas Vinkus,
Leedu Vabariigi saadik Eestis
Keeruline on ühe korraga avada kogu oma linna kunstimaailma tema terviklikkuses. Me ei proovi selle esinemisega näidata üldist ja kõiki kunstivaldkondi kokkuvõtlikku pilti. Seetõttu kutsuti lihtsalt kokku 21 eri põlvkondadesse kuuluvat ja erinevaid stiile viljelevat Kaunase kunstnikku. Galerii Menos parkas (Kunstipark) märgib ära võimalikud progressiivsed puntiirid, mille abil avanevad linna traditsioonilise maali maastikud ning millele vastanduvad novaatorlikud ideed.
Kaunase kunstnike tööde näitamiseks avasid Tartu linnas kaheksa galeriid sõbralikult oma uksed: Tartu Kunstnike Maja, Y-galerii, Tartu Ülikooli Muuseum, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Vanemuise Kontserdimaja, Tartu Lastekunstikooli ja Tartu Linnaraamatukogu galeriid. Nendes ruumides eksponeeritakse 21 personaalnäitust, igaüks oma ambitsioonidega, oma õhkkonnaga.
Kristina Budryte, kunstiteadlane
Peamised toetajad:
Kaunase linnavalitsus
Leedu saatkond Eestis
Eugenijus Nalevaika.
Raibuliai I, II
Ripples I, II.
2005.
Pop., akv. / Paber, akvarell Paper, Water-colors.
70 x 100.
Eugenijus Nalevaika.
Impresija
Impressioon
Impression.
2004.
Pop., akv. /Paber, akvarell/ Paper, Water-colors.
100 x 70.
Eugenijus Nalevaika
Vandens spalvos
Vee värvid I
Colors of Water 2005.
Pop., akv./ Paber Akvarell
Paper, Water-colors.
Eugenijus Nalevaika
Vandens spalvos I
Vee värvid I
Colors of Water 2005.
Pop., akv./ Paber Akvarell
Paper, Water-colors.
Eugenijus Nalevaika
Vandens spalvos
Vee värvid
Colors of Water I. 2005.
Pop., akv./ Paber Akvarell
Paper, Water-colors.
Edmundas Saladžius
Egzorcizmas./
Ekssortsism
Exorcism.
1985.
Linoraižinys. / Linoollõige /Carving.
55 x 80.
Edmundas Saladžius
Ekssortsism
Egzorcizmas.
Exorcism.
1985.
Linoraižinys. / Linoollõige /Carving.
55 x 67.
Edmundas Saladžius
Ekssortsism
Egzorcizmas.
Exorcism.
1985.
Linoraižinys. / Linoollõige /Carving.
55 x 67.
Edmundas Saladžius
Iš gražiųjų Rytų
Imekaunist Idast
From the Beautiful East.
2005.
Plastiko raižinys. / Plastikaatlõige/ Plastic carving.
65 x 90
Egidijus Rudinskas.
Nesurastos palaimintųjų salos arba sūnaus palaidūno sugrįžimas.
Avastamata õnnistatud saared ehk Imelapse tagasitulek.
Not Discovered Blessed Islands or Return of Prodigal Son.
2003.
Skaitmeninė spauda. / Digital print.
69 x 97.
Egidijus Rudinskas.
Tolimos šalies augalas I.
Kauge maa taim I
Plant of Distant Land I.
2004. Skaitmeninė spauda. / Digital print.
46 x 93.
Egidijus Rudinskas.
Karūna I
Kroon I
Crown. I.
2005.
Skaitmeninė spauda. / Digital print.
46 x 72
Egidijus Rudinskas.
Kroon II
Karūna II
Crown II.
2005.
Skaitmeninė spauda. / Digital print. 50 x 72.
Egidijus Rudinskas.
Miestas abipus upės. Dešinysis krantas.
Mõlema jõekalda linn. Paremkallas.
City on Both Sides of the River. Right Riverside.
2005.
Skaitmeninė spauda. / Digital print.
50 x 152.
Egidijus Rudinskas.
Sapnas apie tolimos vaikystės miestą.
Unistus Kauge Lapsepõlve Linnast
Dream about Faraway Childhood' City.
2005. Skaitmeninė spauda. /
Digital print.
50 x 150.
Egidijus Rudinskas.
Terra V.
2002.
Skaitmeninė spauda. Digital print.
115 x 69.
Digital print.
115 x 69.
Egidijus Rudinskas
Poetas
Poeet
Poet.
2005.
Skaitmeninė spauda. / Digital print.
47 x 72.
Egidijus Rudinskas.
Kelionė.
Reis.
Travel.
2005.
Skaitmeninė spauda. / Digital print.
47 x 71.
Algimantas Šlapikas.
Žiūronai I.
Kahesilmne I
Binoculars I.
1999.
Puit
Algimantas Šlapikas.
Žiūronai II.
Kahesilmne II
Binoculars II.
1999.
Puit
Algimantas Šlapikas.
Tuštuma
Tühjus
Void
2003
Medis/Puit/Wood
Judita Budriūnaitė.
Iš ciklo “Šalis”.
Seeriast „Maa“
From the cycle “Country”.
2003. Pieštukas, popierius. /Pliiats, paber/ Pencil, paper.
80 x 60.
Judita Budriūnaitė.
Testas.
Test
2001.
Veidrodis, medinis rėmas, dažai./ Peegel, raam, värv/ Mirror, wood frame, paint.
57 x 42.
KATRI KUUSK „Nukkude Surnuaed”.28 veebr – 12 märts 2006
Koosneb autoriraamatust („Nukkude Surnuaed”) ja kaheteistkümnest graafilisest lehest koosnevast sarjast („Nukkude Surnuaed II”). Raamat on autobiograafilise sisuga päevikulaadne teos,mis hõlmab ajavahemikku september 2003-juuni 2004 ehk keskooli lõpuklassis käimist ja viimast aastat Tartus elamist. Graafiliste lehtede sari jätkab raamatus alustatut, sisuks esimene aasta Tallinnas (suvi 2004-mai 2005).Raamat baseerub erinevatel tekstidel: kirjad õele, luuletused, Wenna kirjad mulle, vahele on pikitud fotosid ,joonistusi.Ekspressiivne kompott noore maalt linna tulnud tütarlapse elust, killud selle eredamaist hetkedest, mis kipuvad olema sünged: Maja, kus pole vett; linn, kus on liiga palju alkoholi ja intelligentseid põhja käivaid inimesi; dilemmad kõrguse ja madaluse, ideaalide ja tegelikkuse, kooli ja eraelu vahel ehk tavaline hilispuberteetlik pask, mida kõik mingil määral läbi on elanud. Midagi on algamas, midagi on lõppemas, ent samas ei toimu kunagi midagi... Graafiliste lehtede sarjas on koopiatrükis kokku miksitud päevikutekstid, märkme- ja sodipaberid, fotod, joonistused: Tallinnasse tulek kui hoop näkku, uued probleemid või vanad uues ja karmimas vormis, emotsionaalne tühjus, pidev kolimine... Katri Kuusk
MATHURA
"Kasvamine vaiksesse valgusse" (kuivpastellid 2001-2004)28 veebr – 12 märts 2006
Luuletajana tuntud Mathura isiknäitus "Kasvamine
vaiksesse valgusse"
otsib
valgust, vaikust ja kasvamist erinevate
seisundite või eluetappide
vahel,
kasutades väljendusvahenditena
nii kuivpastellide pehmust ja sulanduvust
kui
ka spontaanseid
vabu jooni. Keskendudes eelkõige sisemiste seisundite
kajastamisele
kasutab autor pooleldi kujutavat, pooleldi abstraktset
laadi.
“Kasvamine vaiksesse valgusse” kinnitab, et nagu
loodus ei ole
staatiline,
vaid pidevalt kasvav ja arenev, peaks
ka inimene püüdma pidevalt kasvada
ja
areneda enese täielikuma
tunnetamise ja teostamise suunas.
Maalid on loodud aastail 2001
kuni 2004 Eestis ja Indias, ühendades
nende
kahe väga erineva
piirkonna vibratsioone.
tervitades
Mathura
%202001%20PIC00183.jpg)
VALLI-LEMBER BOGATKINA
"Mina joonistan"
SUUR VALLI-LEMBER BOGATKINI JOONISTUSTE NÄITUS Y-GALERIIS
14. märtsil 2006 kell 18 avatakse Y galeriis (Küütri 2, Tartu) Valli-Lember Bogatkini joonistuste näitus pealkirjaga „Mina joonistan“ , kus tulevad esitlusele populaarse naiskunstniku söe-, pliiatsi ja viltpliiatsipildid läbi aegade. Neist vanimad pärinevad aastast 1940 ja uusimad 2005-ndast. Nende hulgas on portreed, maastikud, raamatuillustratsioonid, olustikupildid erinevatest maadest, matkajoonistused jne jne. Kokku tuleb eksponeerimisele üle 100 teose. Näituse on komplekteerinud kunstiteadlane Reet Varblane, kes näituse avamisel ka Bogatkini loomingut ka lähemalt avab.
Valli-Lember Bogatkin on Eesti teenekamaid, tuntuimaid ja aktiivseimaid kunstnikke (tegutseb väga laial skaalal akvarellist klaasimaalini) ja kunstipedagooge, kellel ainuüksi aastal 2005 oli üleval seitse isikuekspositsiooni (üks neist on praeguseni rändnäitusena Hiinas). Aastatekoormas hoolimata jätkab Valli-Lember Bogatkina endise hooga kunsti loomist ja maailmas ringi reisimist.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.
Valli-Lember Bogatkin, kunstnik
GSM 56562288
Margus Kiis, ygalerist
FOTOGRAAF MAIU KURVITSA
KAKS NÄITUST
Y gALERIIS 28. märtsist – 9. aprillini on Y galeriis (Küütri 2, Tartu) P & T saalides
fotokunstnik Maiu Kurvitsalt kaks väljapanekut korraga:
„365 Hommikut“ ja „Inimalfabeet“.
"365 Hommikut" ehk "Pealtvaade" on valminud aasta jooksul, 2002-2003 Esmaesitlus Kunstnike Liidu IV aastanäitusel Tallinna Kunstihoone alumises galeriis, näitusel "Mina ja Teine". Mina - Maiu Kurvits ja Minu Teine - Jaapani konseptualist ON KaWara * Seeria "365 hommikut ehk pealtvaade", kus päevikulaadselt igal hommikul jälgin oma kohvitassis keerlevat kujundit, just-nimelt selle hommiku tassi ja selle hetke mõtteid - kui võtta maailm üks päev korraga. Samas on see isiklik ja aus, et seades selle seeria vaatamiseks avalikult, saan lisaks rakursivalikule nimetada ürituse ilma kahtluseta "pealtvaatamiseks". See on huvitav, kuid mitte enamaks kui päevaks. Motiivi - ringjas kohvitass - taustal olevate esemete ja lisatud tekstiga räägib oma sümbolistlikkuses iseenese eest... Kokkuvõtteks on selle projekti idee kõigepealt protsessis, nende hommikute läbielamises, ja hetkede spontaanses jäädvustamises, mis aja kaasabil omandavad hiljem arhiveeritud elu tähenduse. Vaataja seisukohast võiks ärgata tähelepanu märkamaks lihtsaid asju, kordumatuid olukordi. Läbielades esmapilgul tavarutiini, saame seda korrastades ja taasesitades siiski midagi, milles on oma fluidum ja võlu.
„Inimalfabeet” / „Human alphabet”
„Inimalfabeet” on minu struktureeriv ja visuaalselt kaardistav dokumentaalne fotoseeria eestlastest rõhuasetusega groteskile ja positiivsele eneseirooniale. See on portreede kogum keele ja tegeliku arusaamise vaheliste kääride, mõistete mõistmise ning nähtava/ümbritseva kahetmõistetavusest. Sõnamäng mis hetke peatuses toimib ühiskonnas toimuva üle ja pildilise tegelikkuse lisandudes moodustab nende kahe sünergia ning kurioosumi.
„Inimalfabeet” on uuriv ja analüüsiv teos, sisaldades eesti fotoportretistide ja dokumentalistide järjepidevuse hoidmise püüdu minu kui oma põlvkonna esindaja silmade, teadmiste ja tunnetuse tasandil. Alfabeetilist metafoori kasutades on kunstiteos eestlaste erinevate tüpaazhide määraja ning üldistava alatooniga Eesti inimeste kaardistaja.
Tulenevalt huvist uurida praeguse aja natuure momendil kehtiva elukorralduse sees, on see vaid väike väljavõte üldisest liikumisest. Peegeldav, jäädvustav ja ajateljel hetkelõikeline. Koht ja inimene oma sobivuse ja vastandumisega. Inimene ise oma kohaloluga.
Fotodel kujutatud inimesed grupeeruvad küll ühise nimetaja "eestlane" alla, kuid kannavad igaüks oma tähenduslikku eripära täpselt nii nagu iga täht alfabeedis. Lisaks oponeerib pildile ka hulk sellel ajalõigul Eestis käibel olevaid ja ühiskonda trükimeedias kuvatud, kuid väljalõigetena uusi sidususi tekitavaid termineid. Kõik fotod, mis iseloomustavad inimesi, üldistades põhiliselt erinevaid käitumuslikke natuure, keskkondi ja tavasid, on valminud viimase 3 aasta jooksul.
„Human Alfabeedi” audio-visuaalne osa on teost teise tausta asetav osa, kus foneetiliselt esitatud tähestik täiendab pilti - mäng helilise segaduse ja visuaalse kirjususega seda läbival ühetähenduslikul A-B-C võrgustikul hoides. Helitaust seob muidu nii omas elemendis tuhniva eestlase maailmaga, sest tänase Eesti tänava helipilt on juba valdavalt võõrkeelne, kuigi kirjapilt sama.
Maiu Kurvits
Curriculum
Vitae
Maiu Kurvits
Sünd. 19.03.1971
Õpingud:
Tartu
Lastekunstikool 1986-89,
Grigori Lotmani DA-DA Stuudio
1986-87,
Jüri Shestakovi eratunnid 1989-90,
EKA Tootedisain
1995-1996,
EKA Graafiline disain 1997-2000,
EKA Fotograafia BA
2000-2002,
EKA Fotograafia MA 2002
Töö:
Teater
“Vanemuine” butafoor-dekoraator 1989-1990,
Galerii “Maarja”
galerist, Lavadekoraator-kujundaja Kultuurikeskuses
1992-1995,
Tallinn, ”All Web Industry” veebidisain,
fotograafia 1998-1999,
Tallinn, “All Over Press”
fototoimetaja-arhiveerija 2002,
Tallinn, Ajaleht "Äripäev"
fototoimetaja 2003 -2004,
Tallinn,
ETV, digiteerija ETV digitaalse fotopanga pilootprojektis 2004-2005,
- k.a
Tallinn, TLÜ külalislektor alates 2004,
Tallinn, ajakirja "Maksumaksja" fotograaf alates 2002,
Freelance:
fotograafia, weebidisain, teleajakirjandus
Projektid
/Näitused:
Fotoseeria
“Narva Aleksandri Katedraal”, Kaarli kirikus, Tallinn, 2000,
(Narva Aleksandri koguduse omanduses)
Lühi-dokfilm
“Boiler-Ruum” ansambli “Jääboiler”, esiettekanne
plaadiesitlusel (35` min) 2001, Fotod “Jääboileri” plaadile
2001
T-shirt
projekt “Odav jutt”, Tallinna XXII Graafikatriennaali
noortenäitusel "Tingimisi olemas/Tingimisi olematu" / [
tingimisi olemas ] [ tingimisi olematu] 2001; Parimate tööde näitus
Viljandi “Kilpkonna galeriis”, okt 2001 (kur. Rael
Artel)
Fototseeria
“Punane muna”, EKA foto grupinäitus “TORK”, Lee fotokeldris,
Tallinn, 2002 (kur. Arvo Iho)
Lühifilmid
“13. lamp” (3` min) ja “Pesumõnu” 5` min, Elava Kino
festival, Pärnu, aprill 2002. (kur. Rael Artel)
Fotod
filmile “Somnambuul”, mai 2002, (rez. Sulev Keedus)
Fotoseeria
“Fundus”, EKA Ba lõputöö Rotermanni Soolalaos, Tallinn, mai
2002, (kur. Eve Kiiler)
Teksti-installatsioon
“Minu tekstuaalne mina”, Grupinäitusel “Autoportree”, Pärnu,
juuli 2002 (kur. Margaret Tali) , Fotoseeria “Fundus”,
personaalnäitus Tartu sadamateatris, sept-okt 2002,
Fotoseeria
“Fundus”, EKA fotokunstnike grupinäitusel Berliinis, Eesti
saatkonnas, okt 2002-märts 2003, (kur. Maiu Kurvits)
Fotod
seeriast “Pihlakavein”, Grupinäitusel „Eesti Noortefoto”,
Hansapanga galeriis, nov-dets 2002 (kur.Liina Siib)
Fotoseeria
"Maalid", Näitusel "Roheline Laine" Tallinna
Kunstihoones, Aprill 2003 (kur. Rael Artel)
EKA
Fotoprojekti "Kui vana on vana!?" projektijuht, näituse
esitlused Tartus (juuli 2003) ja Pärnu Teatrimaja galeriis (jaanuar
2004)
Fotokonkursi "Paljastame Paljassaare" zhürii
liige (mai 2003), Näituse esitamine ja kureerimine Tartus (sept-okt
2003)
Fotoseeria
"365 Kohvitassi" Kunstnike Liidu IV aastanäitusel Tallinna
Kunstihoones, (detsember 2003)
Ajalehe "Äripäev"
pressifoto näituse "Lähimälu" projektijuht, detsember
2003, Näitus Vaal galeriis (jaanuar 2004)
Fotoseeria "U-aint-seen-me" / EKA Galerii (juuni 2004)
Fotoseeria "Human Alphabet"/"Inimalfabeet", EKA Fotograafia magistritööna valminud uurimus-porrtreteeriv töö 2002-2005 Esmaesitlus "Draakoni" galeriis, Detsember 2005; Retrospektiivnäitusel Viinistu Kunstimuuseumis 2005-2006
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tel: gsm 5065456
Web-page: http://birkin.is.dreaming.org/
E-mail: murvits@yahoo.com
MOKS ESITLEB:
TONY GAMMIDGE „Blacbirds“
28 märts – 9. aprill 200628. märtsil kell 17 avatakse Y galeriis (Küütri 2, Tartu) A ja E saalisMooste Külalisstuudio residendi, briti kunstniku Tony Gammidge installatsioon „Blackbirds“.Tony Gammidge:“„Blacbirds“ („Musträstad“) on teos, mis esmakordselt sai teoks Foxi ja Gammidge koostöösnäitusel Inglismaal Brightonis aastal 2005. Nüüd pole tegemist mitte ainult selle taasloomisega,vaid arvesse on võetud ka Y galerii saali eripära, samuti asjaolu, et näitus toimub Eestis mitte Inglismaal.„Blackbirds“ on installatsioon, mis sisaldab mitmeid erinevaid elemente: videot, kahepoolseid joonistusi,sadu pisikesi skulptuure tehtud lindude koljudest, „linnuvaibast“ põrandal ja linnulaulust helikujundusena.Teosel on mitu erinevat tähenduskihistust: kasvõi tavaline fakt, et miski pole püsiv, elu on habras;hirm ja väärtused, mis kaovad koos kõigega; jätkuv ja tsükliline aja kulg. Mind huvitab samuti see,mis on pealispinna all, meie alateadvus, kuidas loodus suhestub meiega. Meie suhted loomadeja lindudega peegeldavad meie suhteid oma loomaliku algega. Minu jaoks linnud (konkreetselt musträstad ja varesed),kuigi nad on taevased olendid, kehastavad ühendusi millegi sügavaga me sees, nad on sõnumiedastajad pealispinnaja sisemaailma vahel.Ühel teisel tasandil, mis pole sugugi eraldiseisev, teadvustan ka praegust õlireostust Läänemerel,seda kahju mida see teeb tuhandetele lindudele seal piirkonnas, mis jälle paneb mõtlema,millist mõju inimesed omavad looduselening samuti jällegi elu haprusele ja ebapüsivusele.“Näitus on avatud 9. aprillini. Tony Gammidge resideerub MOKSis aprilli lõpuni.GSM EMT: 53647239 e-mail; teebone@onetel.com, web site; www.tonygammidge.com Evelyn Müürsepp, MOKSi juhataja kt. GSM 5138599 <evelyn@mooste.ee> http://www.moks.ee/ Margus Kiis, ygalerist GSM 55680151 tel: 7376036 margus.kiis@mail.ee www.ygalerii.4t.com TONY GAMMIDGE CURRICULUM VITAE DATE OF BIRTH 07.04.1961 TONY GAMMIDGE AND FOX AND GAMMIDGE; SELECTED EXHIBITIONS (FORTHCOMING AND PAST) 2006 July-August „LOST/ESKYNYT“ (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO WORKS MADE IN FINLAND, KUVATAIDETTA JA MUSIIKKIA, LIEKSA, FINLAND. 2006 June-July „LOST/ESKYNYT“ (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO WORKS MADE IN FINLAND, KUVATAIDETTA KOLIN LOMA, FINLAND. 2006 April LOST/ESKYNYT (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO FEATURED AT THE REINDEERLAND 700IS F= ILM FESTIVAL, ICELAND. 2006 APRIL LIVEBOX GALLERY, SELECTED VIDEOS FEATURED IN LIVEBOX, NOVA ART FAIR, CHICAG= O, USA. 2006 January-Febuary KOLI CANTATA (FOX AND GAMMIDGE), GALLERY TYKO, NURMES, FINLAND. 2005 „A SHORT SONG ABOUT THREAD“, A LIVE PERFORMANCE OF THE VIDEO WITH PIANI= ST AND TENOR AT INSIDE/OUT, ATLANTIC CENTER FOR THE ARTS, FLORIDA. 2005 „BLACKBIRDS“, (FOX AND GAMMIDGE) VOYAGER IV EXHIBITION, BRIGHTON FRINGE FESTIVAL BASEMENT, A VIDEO INSTALLATION. 2004 „THE BABA YAGA CHRONICLES“, (FOX AND GAMMIDGE) A RESIDENCY AND A SERIES OF INSTALLATIONS OVER 5 WEEKS, PHOENIX GALLERY, BRIGHTON 2002 „CORNISH SKETCHBOOK“, (FOX AND GAMMIDGE) A SERIES OF SITE SPECIFIC INSTALLATIONS IN RESPONSE TO THE WAR IN IRAQ, FALMOUTH, CORNWALL. 2003 „MUTINY AT THE BARGE HOUSE“, „VOODOO BOXES“ INSTALLATION AT THE OXO TOWER, LONDON 2002 „SCOTTISH SKETCHBOOK“, SITE SPECIFIC INSTALLATION, ISLE OF SKYE, SCOTLAND 2001 „COLLECTED IMAGES“ ONE MAN SHOW, BRIGHTON ARTISTS GALLERY, BRIGHTON 1999 GROUP SHOW, WALCOT SQUARE GALLERY, LONDON. 1995 „SHORT LIFE“, ONE MAN SHOW, KINGSGATE GALLERY, LONDON. 1992 ONE MAN SHOW, KINGSGATE GALLERY, LONDON. 1990-91 WHITECHAPEL OPEN, WHITECHAPEL GALLERY, LONDON. 1990 „ACCROCHAGE“, GROUP SHOW, FISCHER FINE ART, LONDON 1990 ONE MAN SHOW, KINGSGATE GALLERY, LONDON. 1987 ONE MAN SHOW, CARLILE GALLERY, LONDON RESIDENCIES (FORTHCOMING AND PAST) 2006 MARCH-APRIL MOKS MEDIA LAB, MOOSTE, ESTONIA. 2006 JANUARY-MARCH ROBERT MACNAMARA FOUNDATION, MAINE, U.S.A. 2005 KOLIN RYYNANEN, KOLI, FINLAND. 2005 ATLANTIC CENTER FOR THE ARTS WITH GRACIELLA SACCO, FLORIDA, U.S.A. 2004 PHOENIX GALLERY, BRIGHTON, U.K. (FOX AND GAMMIDGE) SELECTED EDUCATION 1995-97 GOLDSMITHS COLLEGE, POST GRADUATE DIPLOMA IN ART PSYCHOTHERAPY 1980-83 WINCHESTER SCHOOL OF ART, - 1ST CLASS B.A HONS. IN FINE ART PAINTING SELECTED EMPLOYMENT 2005 VISITING LECTURER ON M.A. ART PSYCHOTHERAPY, GOLDSMITHS COLLEGE, LONDON 1998-2005 SENIOR ART PSYCHOTHERAPIST (PART TIME) IN S.W LONDON N.H.S MENTAL HEALTH TR= UST.
BLACKBIRDS „Blackbirds“ is a piece that was first conceived as a collaboration by = Fox and Gammidge and exhibited in Brighton, UK in 2005. This is not only a re-creat= ion but a re-interpretation of the piece, that takes into account the physical space of the gallery and the fact of being in Estonia as opposed to England. It is an installation work that has a number of different elements includin= g video, double-sided drawings, hundreds of small sculptures of bird skulls, = a 91carpet=92 of birds on the floor and the sound of birdsong. The work has = many possible layers of meaning including the obvious facts of impermanance, the fragilty of life and the fear and preciousness that goes with that and the continuous and cyclical passing of time. There is also an interest for me o= f the part of us that lies beneath the surface, our unconscious, and how for = me nature and in this case birds are a way into that part of ourselves. Our relationship to animals and birds are a reflection of our relationship to o= ur own animal nature. For me birds (particularily blackbirds and crows), thoug= h they are creatures of the sky, act as a connection to what is deep within u= s, they are in a sense messengers between the surface and the underworld. On another (not unconnected) level I am aware of the recent oil spillage in= the Baltic sea and the impact that this has had on thousand of birds in the are= a, so this is also a piece that acknowledges the impact of man on nature and again brings us back to the fragility and preciousness of all lifeforms. I am currently artist in residence at MOKS, Mooste until the end of April. TONY GAMMIDGE MARCH 2006 MOKS MOOSTE teebone@onetel.com CURRICULUM VITAE TONY GAMMIDGE 22 COMPTON AVENUE, BRIGHTON, BN1 3PN, U.K TEL; 01273 206 311, M. 07814889954 e-mail; teebone@onetel.com, web site; www.tonygammidge.com DATE OF BIRTH 07.04.1961 TONY GAMMIDGE AND FOX AND GAMMIDGE; SELECTED EXHIBITIONS (FORTHCOMING AND PAST) 2006 July-August =91LOST/ESKYNYT=92 (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO WORKS MADE IN FINLAND, KUVATAI= DETTA JA MUSIIKKIA, LIEKSA, FINLAND. 2006 June-July =91LOST/ESKYNYT=92 (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO WORKS MADE IN FINLAND, KUVATAI= DETTA KOLIN LOMA, FINLAND. 2006 April LOST/ESKYNYT (FOX AND GAMMIDGE), VIDEO FEATURED AT THE REINDEERLAND 700IS F= ILM FESTIVAL, ICELAND. 2006 APRIL LIVEBOX GALLERY, SELECTED VIDEOS FEATURED IN LIVEBOX, NOVA ART FAIR, CHICAG= O, USA. 2006 January-Febuary KOLI CANTATA (FOX AND GAMMIDGE), GALLERY TYKO, NURMES, FINLAND. 2005 =91A SHORT SONG ABOU
11. -- 23. aprillil valitseb Y galeriis (Küütri 2, Tartu) Maris Palgi koos rühmitusega OMP ( Eva Orav, Maia Möller, Maris Palgi) eesmärgiga muuta miljardite naiste argipäeva stampelement õmblusmasin põhiobjektiks näitusel „Õmblejatele“. Kui tompoonid, rinnahoidjad, miniseelikud, pesukaitsed jm glorifitseeritud elemendid on ühe naise elus suhteliselt ajutised nähtused, siis õmblusmasin on naise lahutamatu kaaslane praktiliselt lapsepõlvest kõrge vanaduseni. Kui köök ja seal asuv riistvara on koht, kus põrkuvad naiste ja meeste maailmad, siis õmblusmasin on peaaegu eranditult naise käsutuses.
Õmblusmasin on pealtnäha tore tarviline masin. Sellega saab teha palju erinevaid manipulatsioone kõiksugu riidevärgiga. Õmblusmasin aitab naist katta ja ehtida. Õmblusmasin on naise parim kaaslane, tema tööpõhimõte mõjub isegi seksuaalselt.
Samas õmblusmasin on naise vaenaja. Õmblusmasina juurde kummardunud sajad naised ühes umbses saalid tegemas samu liigutusi on naiste tööga orjastamise üks mõjuvamaid sümboleid. Monotoonne õmblemine saadab naist kogu elu, tõmbab ta selja kühmu ja ähmastab silmad. Õmblusmasin on ohtlik, tema kiirelt liikuv terav nõel on vaid sentimeetri kaugusel elusatest sõrmedest, valmis iga väikesegi hooletuse puhul neid läbi torkama. See nõel on selgelt fallokraatilise olemusega, kiire, agressiivne ja ohtlik.
Näitusel tulevad esitamisele Palgi maalid õmblusmasinatest ja näputööst, installatsioon ja OMPi video „Lõputu õmblus“.
|
Üldandmed |
|
|
Nimi |
MARIS PALGI
|
|
Sünniaeg ja -koht |
8. oktoober 1974. a., Tähtvere, Tartumaa |
|
Aadress |
Aleksandri 40-1, 51004 Tartu |
|
Telefon |
53 48 14 78 |
|
E-post |
maris.palgi@mail.ee |
|
Kodakondsus |
Eesti |
|
Perekonnaseis |
vallaline |
|
|
|
|
Haridus |
|
|
2000 - 2002 |
Tartu Ülikool, õpetajakoolitus, kunstiõpetaja |
|
1996 - 2000 |
Tartu Ülikool, maalikunsti eriala |
|
1990 - 1994 |
Tartu Kunstikool, kunstilise kujundamise eriala |
|
1989 - 1990 |
Tartu 14. Keskkool / Tartu 1. Keskkool |
|
1981 - 1989 |
Ilmatsalu Põhikool |
|
|
|
|
Valitud näitused |
|
|
|
|
|
2005, talv |
Tartu kunstnike aastalõpunäitus
|
|
2005, sügis |
”Palgi ja Luik” koos Kaie Luigega Deco galeriis, Tallinnas
|
|
2004, talv |
Tartu kunstnike aastalõpunäitus Tartu Kunstimajas
|
|
2004, sügis |
“Me kõik armastame armastust ja vihkame sõda” koos Kaie Luigega Kastellaanimaja galeriis, Tallinnas
|
|
2004, suvi |
”Kunsti remont?” Pärnu Kontserdimajas, Pärnus
|
|
2004, kevad |
“Ihust ja hingest” koos Kaie Luigega Y- galeriis, Tartus
|
|
2003, suvi |
“Lõuna-Eesti maastikud”, Viljandi Linnagaleriis, Viljandis
|
|
2002, sügis |
“Sõltuvussõltumatus”, Kunstihoones, Tallinnas
|
|
2002, kevad |
„Reaalne abstraktsionism“ Tartu Kunstimajas
|
|
2001, sügis |
“Leiubüroo”, Hansapanga galeriis, Tallinnas
|
|
2001, kevad |
“Tartu! Maal!” Tartu Kunstimajas
|
|
2000, sügis |
Tartu kunstnike aastalõpunäitus Tartu Kunstimajas
|
|
2000, talv |
Personaalnäitus "Der Schlafende Junge" Tartu Ülikooli Raamatukogus |
|
Personaalnäitused |
|
|
2001, talv |
”Toredus, vaikus ja iharus” Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis
|
|
2000, talv |
"Der Schlafende Junge" Tartu Ülikooli raamatukogus |
|
|
|
|
|
|
|
Valitud performance'd, installatsioonid |
|
|
2004, august |
“Veenuse sünd” koos rühmitusega L-OMP (Kaie Luik, Eva Orav, Maia Möller, Maris Palgi), festival Eclectica alaüritusel IN/OUT, Tartus
|
|
2003, suvi |
“Lõputu õmblus” koos rühmitusega OMP (Eva Orav, Maia Möller, Maris Palgi), Postsohvkoz3, Moostes |
|
|
|
|
2002, märts |
“Istutatud õhupallid” koos Eva Oravaga, VÕMT, Moostes
|
|
2001, august |
“Ideaalsed kuubid” koos Eva Oravaga, Saksamaal, Scheersbergis
|
|
|
|
|
Kuuluvus organisatsioonidesse
|
|
|
2004 |
Tartu Kunstnike Liit |
|
2004 |
Mooste Külalisstuudio |
|
2003 |
kunstirühmitus OMP (Eva Orav, Maia Möller, Maris Palgi) |
OMP
„LÕPUTU ÕMBLUS“
Performance'i dokumentatsioon
KAAMERA: John Grzinich
HELI: Margus Kiis
Mooste, Postsovkhoz3,2003
OLEMISE RITUAAL
26. aprill 2006 – 7. mai 2006
on igapäevaelu rituaalide peegeldus
Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna diplomandide Anita Porila, Andres Maask ja Lauri Tamme silma läbi.
Näitus avatakse kolmapäeval, 26. aprillil kell 17 Y-galeriis kahes väikeses saalis ja õuel rituaaliga.
Enne, kui see teema päevakorda tõusis, ei olnud olemine minu jaoks rituaaliga kokku käinud. Olemisel on minu jaoks kindel selge tähendus. Rituaal teeb olemise võimalikuks. /Anita
Olemise rituaal – või rutiin? Kas hingamine on rituaal? Koristamine ja söömine? Mis vahet on rutiinil, rituaalil ja harjumusel.
Uue aja uued rituaalid. Kirik ja pühapäevahommikune rahuhetk meenuvad vähestele. Uue rituaali loomine on lihtne. Piisab mõne hoone püstiajamisest ja selle sisse hulga hädavajalikuks tembeldatu vedamisest. Tarbimisrituaal (kui banaalne näide!) – kõik saavad osa ja ühtekuuluvustunne rahustab möllava hinge. Korduvtegevustele tekib mütoloogiline, teatavat liiki religioosne väärtus. Mõni rituaal saab asendustegevuseks.
Pommi tegemine on uus leviv rituaalitrend, olemise rituaaliks aga kuni esimese viltuvedamiseni. Elus nagu kunstis püütakse piiritulpi oma kasuks ümber paigutada.
Isiklikke olemise rituaale üle vaadates saab selgeks, mis väärtused on rituaalide tekitamisega või teatud tegevuste rituaalideks tunnistamisega alla kriipsutatud.
Mida teha pärast näitust?
- Minna koju või sõbra poole ja luua oma uus rituaal.
Paljudel on Eestimaal säilinud võime iseseisvalt mõelda ja omi mõtteid selgelt välja öelda, vaatamata teadagi millele – meie poliitikutele ja presidendile jms. Niisiis, tuleb korrata teatud tegevust homme ja ülehomme või igal laupäeval (kasvõi koos laulda võib!).
- Milliseid rituaale olen lõdvalt alla söönud?
Tähelepanu eest tänades,
Anne Rudanovski
skulptor
GSM: 555 725 00
email:<raa@hot.ee>
Kalli Kalde (sündinud 6.09.1967 Tartus)
on Eesti maalija, graafik ja illustraator.
õppis 1986-1991 Tallinna Ülikoolis joonistamise ja käsitöö erialal
1982-1986 Tartu Kunstikoolis
Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige alates 2013 a.
Tartu Kunstnike Liidu liige alates 1995 a.
Isik- ja grupinäitused alates 2006 aastast.
Malev Toom (sündinud 27. novembril 1953 Otepääl) on eesti fotograaf.
Õppinud Tartu Kunstikoolis, lõpetanud puidu töötlemise erialal 1975. Töötanud dekoraatorina, fotokorrespondendina, fotograafina Tartu Kunstimuuseumis.[1]
Ajalehes Edasi töötanud Malev Toom on olnud üks neist, kes muutsid oluliselt kogu Eesti fotoajakirjanduse ilmet ja suhtumist dokumentalistikasse. Tema tööd ("Portreed", "Puulinn" jmt) tähistasid vabas maailmas levinud sõltumatu dokumentalistika jõudmist Eesti kultuuriruumi. Pikemad, paljudest fotodest üles ehitatud pildikooslused võimaldasid juba läbi viia pildiuurimusi ja sisaldasid kohati kriitilisi elemente ühiskonna kohta.[2]
Diplomitöö kaitses Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 2005. aastal (fotoalbum "Fotod. Malev Toom. 1980–2005", juhendaja Sybille Hummler, Karlsruhe).[3]
Alates aastast 1998 fotograafia õppejõud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis,
TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIDE OSAKONNA MAGISTRANDID
"VÄRSKE VERI"09.-21.mai 200609.-21.maini on Tartus Y galeriis eksponeeritud valik TÜ kunstide osakonna magistrantide sügissemestri õppetöid. Tegemist on suhteliselt väljakujunenud, eripalgeliste kunstnikuisiksustega. Paljud neist on juba Tartu Kunstnike Liidu liikmed, mõned neist pärjatudki. "Värske veri", mida nii kaua on oodatud Tartusse, on kohal ja vägagi elujõuline. Oma töid eksponeerivad: Eda Lõhmus, Helina Loid, Maris Palgi, Peeter Krosmann ja Irina Krivonogova. Anne Parmasto, näituse initsiaator
SIRJE JOALA
„Scheisegal“
23. mai – 4. juuni 2006
Ühiskond eeldab igalt kodanikult teatud eluskeemi, kuidas õppida, töötada, käituda, riietuda, millal magama minna. Ühiskonnarakukesed defineerivad ennast selle järgi, millised on teised. Korralik inimene lähtub oma valikutes ühiskondlikust aktsepteeritavustest. Kui sa oled teistsugune, oled imelik, veidrik, väÄrakaS.
On neid, kellel on sellest pohhui.
Neid piirid ei takista. Ei ühiskondlikud ega rahvusvahelised. Oled eestlane, sakslane, poolakas, türklane – vahet pole. Nad kogunevad eelkõige sinna, kus on teised omasugused ootamas. Nii on kellestki alguse saanud ka Estonski bustag – Eesti punkarite kommuun Berliinis.
Nad elavad omavoliliselt hõivatud majades, kuhu võib lisanduda iga soovija. Neil pole kohustusi. Tänav pakub neile enamiku eluks vajaliku: kellegi poolt hüljatud mööbli, ärakantud riided... Nad veedavad oma aja autoaknaid pestes ja juues. Aknapesu eest tasutakse kõige ettejuhtuvaga alates poolikust võileivast, lõpetades kanepiga. Lisaks teenitakse raha ka tänavakunsti, kerjamise ja juhutöödega.
Neil pole ööd ega päeva. Magatakse siis kui uni on. Kui voodit pole läheduses, sobib kasvõi kõnnitee. Pestakse kui vett on, süüakse kui midagi söödavat on. Kui kellegil on, jagatakse see ühiselt. Täna on minul, homme sul. Kui raha jääb napiks, ostetakse süüa pigem koerale. Peaaegu igaühel on oma koer. Nii mõnegi jaoks tähendab ta rohkemat kui keegi muu.
Neil pole midagi kaotada, sest nad ei oma midagi. Nad ei ole andnud lubadusi ei enesele ega maailmale. Kas vabast tahtest või olude sunnil elavad nad maailmas, mis eksisteerib väljaspool ühiskondlikke arusaame õigest eluviisist. Nad elavad üks päev korraga. Nad ei vaja garantiisid homse päeva suhtes. Nende elustiil väljendab protesti.
Elades suvel 2005 Berliini punkarite seas samamoodi, tekkis küsimus: kas see ongi VABADUS?
Sirje sirla Joala, fotograaf
JÜRI HAIN
„Kohtumised”
23. mai – 4. juuni 2006
Näitusel esitatud must-valgetel fotodel on jäädvustatud eesti kultuuriinimesi, enamjaolt kunstnikke. Tegemist on valikuga läbi kahe aastakümne ja seetõttu näeb näitusekülastaja jäädvustatute seas ka manalamehi, nagu kunstnikud-pallaslased Enn Roos ja Viktor Karrus, kunstnik Ilmar Malin, luuletaja ja literaat Ilmar Laaban, tõlkija ja luuletaja Rein Sepp, luuletaja ja näitleja Juhan Viiding. Põhiosa väljapanekust moodustavad fotod neist kunstnikest, kelle looming kujundab olulisel määral eesti tänast kunstipilti: Tiit Pääsuke, Andres Tolts, Raul Rajangu, Lembit Sarapuu, Raul Meel, Peeter Ulas, Mari Kurismaa, Peeter Linnap.
Kohtumispaikadest, kus fotojäädvustused tehtud, on geograafiliselt enamesinev punkt loomulikultTallinn, kuid kohtutud on ka Helsingis, Suomenlinna merekindluses, Klooga-Ranna männikus, Ipiki külas Lätimaal, koguni Sakkaras Egiptuses. Ja kokku on saadud kunstnike ateljeedes, kunstinäitustel, koduaedades ja –õuedel, Vabaduse väljakul, Kadrioru lossi kuppelsaalis ja mujal. Vastavalt sellele on valik ¾anriliselt mitmakesine – fotoreportaazhlikust hetkejäädvustusest kuni poseeritud portreefotoni.
Jüri Haini näitus „Kohtumised” põhineb kunstiteadlasena-kriitikuna tuntud isiku pikaajalisel huvil fotoga tegelemise vastu – esimest korda esines ta fototöödega 1984.aastal Tartu Kunstimuuseumis toimunud näitusel „Foto ja Kunst”, esimene isikunäitus teostus aast hiljem Tallinna Kinomajas.
Jüri Haini enda sõnade kohaselt pole tema huvi fotograafiaga tegelemise vastu vaibunud, küll on aga tehnoloogia teisenemine tedagi viinud värvifoto viljelemiseni.Viimane talle siiski täit rahuldust ei paku ja ideaaliks, nüüd juba püüdmatult, jääb talle must-valge foto. Sestap võib käesolevat näitust pidada mitte lihtsalt ülevaateks vaid pigem kokkuvõtteks.
Näitus avatakse 23. mail kell 17
Jüri Hain, kunstiteadlane ja fotograaf
tel: 6091139
ma.yksine@mail.ee
MAI SÖÖT
„MA SOOVIN, ET MU KEKSUKUMM EI JÄÄKS VARVASTE VAHELE“
7 – 18 juunil 2006
Ma soovin, et mul klaverit mängides väike näpp püsti ei oleks.
Ma soovin, et mul keksukumm ei jääks varvaste vahele.
3.Ma soovin et ma poleks kogunud nätsukleepekaid (M. Jacksoni pildiga)
Mai Sööt: „Ma soovin, et mul keksukumm ei jääks varvaste vahele.“
Tartu noor kunstnik Mai Sööt näitab 7 – 18 juunil Y galerii A, E ja K saalides mis talle meelde jäi.
Mai Sööt: „Ma soovin, et mul keksukumm ei jääks varvaste vahele.“
Maalid, assamblaazhid.
Mai Sööt (s.1983)
2003-... Tartu Kõrgem Kunstikool, maalingute osakond, praegu õpin kolmandal kursusel
2002-2003 Tartu Ülikool, bioloogia-geograafia teaduskond, bioloogia
2002 lõpetasin Hugo Treffneri Gümnaasiumi
2001 lõpetasin Tartu Lastekunstikooli
Näitused, kus osalenud
2006 maalingute osakonna kevadnäitus „Kood“ Tartu Ülikooli Raamatukogus
2006 Kunstikuu Tartu vanas kaubamajas
2005 Tartu kunstnike aastalõpunäitus
2005 TÜ Maalikateedri suvepraktika näitus „Räpina roheline“ Y galeriis.
2005 Isikunäitus „Mai“ Tartu Ülikooli Kohvikus
2005 maalingute osakonna kevadnäitus „Suured Väikesed asjad“ Tartu Ülikooli Raamatukogus
2004 Tartu Kunstnike Aastalõpunäitus
2004 maalingute osakonna tudengite ühisnäitus „Must ja Valge“, klubis Tallinn
2004maalingute osakonna kevadnäitus „Autoportree“
2004 tuleskulptuurid Emajõe ja Anne kanali vahelisel tühermaal.
HELGISALLO
segatehnika 2005
LÕVIPEA
segatehnika 2006
POLLOCK3
segatehnika 2006
MILJÖÖ1
segatehnika 2005
JACKSON 0
segatehnika 2006
MILJÖÖ2
segatehnika 2005
VAADE LOOMAAIALE
segatehnika 2005
BATERFLAI
segatehnika 2005
KAIE LUIK
„Paljastus“
8 – 18 juunil 2006
„Paljastus“ jätkab aastate eest koos Maris Palgiga alustatud nn. Tartu naiskunsti liini. Kui Maris Palgi on viimastel aegadel loobunud feminiin-psühhiaatrilisest teemast, siis Kaie Luik on jätkanud tavalise üksiku naise hinge ja elu uurimist ning on selle motiive laiendanud ning meeleolusid konkretiseerinud. Luige maalidel olev tegelane on endiselt pesuväel, endiselt üksi, endiselt kodus, endiselt argieluga jändav, kuid talle on tekkinud juba nägu ja ilme. Maalilt maalile on kujutatud justkui juhuslikke momente tavalisest päevast. Paljastub täiesti tavaline rutiinne elu, mis muudkui kordub. Frustreeriva järjekindlusega. Mis on sellise elu mõte?
Tartu Ülikooli Kunstide osakonna lõpetanud Kaie Luik on just tugev inimelu rutiinsust väljendavate seeriate looja, tema maalide mõju, narratiiv ja sõnumlikkus tuleb eriti ehedalt välja just terviklikel isiknäitustel. Kuna kunstnik esineb üksi millegipärast suhteliselt harva, on käesolev Y galerii näitus üks väheseid võimalusi tema loomingu täisväärtuslikuks hindamiseks.
31 juulist 13 augustini 2006
31. juulil kell 17 avatekse Y galerii A, E saalides ja sisehoovis Anni Irsi, Mariina Tiidori ja Hallan Kivisaare näitus „Kolme ilma linnud“. Näituse põhiteemad on minevik, mütoloogia, fantaasia ja ikka ja alati inimese vaimuilma inspireerivad lendavad olendid. Tiidor ja Irs esindavad robustsemat, karmimat ja jõulisemat joont, Kivisaar pehmemat, elegantsemat ja mahedamat stiili. Kujud saavad olema väga erinevates mõõtmetes, nii et mitmed ei mahu galerii ruumidesse ära.
Mariina Tiidor ja Anni Irs alustasid mitu aastat tagasi maalikunstnikena ning veebruaris 2005 tegid nad koos näituse „Sündida ilusasse ruumi“ Y galeriis. Männisesse Elvasse kolinuna otsustasid nad aktiivsemalt pühenduda rohkem puuskulptuurile ning on korraldanud sellega seoses ka mitmeid üritusi (vt. nt. http://www.postimees.ee/230506/tartu_postimees/202688.php?r ). Hallan Kivisaar on Palmses resideeruv puuskulptor, kelle kohta leidub informatsiooni leheküljelt http://www.hot.ee/kivisaared/puuskulptuurid.html.
EERO IJAVOINEN
Puupeade kokkutulek
1 -- 13 august 2006
Lihtsa vormiga nurgelised ja karedad inimeste hoiakutest lähtuvad puukujud, mida ilmestavad värv ja muudest materjalidest lisandid. Maalähedane ja humoorikas“. Justnimelt isevärki huumor on Tartu mitmekülgset (teinud nii graafikat, joonistust, maali ja perfomance`id, organiseeris Paide tegevuskunstifestivali „Aeg. Ruum.Liikumine“) kuid samas veidi salapärast setut Ijavoinenit alati iseloomustanud. Tema objektid on enamasti kui kolmemõõtmelised karikatuurid, mille õige point on siiski arusaadav eelkõige mõtlemisvõimelistele inimestele. Näituse pealkiri loodetavasti ei tähenda, et vaatajaid kõik puupead olema peaksid.
Eero Ijavoinen
TEATER MU ARM
LILLE MUTT
NIIDUKIMEES
PUUPEADE KOKKUTULEK
MUST MEMM
NAINE LAMBAGA
SUUR RAVITSEJA
ÜKSILDANE UNISTAJA
AKTUAALNE KAAMERA
TOOMAS ALTNURME
VJ ALTNURME
20 -- 27 august 2006
VJ ALTNURME
Kes usub, et pilt pole
midagi staatilist, vaid liikuv, värelev ja pulseeriv
aines, võiks vabalt
olla Toomas Altnurme
fänn. Ta on mitmekülgne mees, kes nimetab ennast
pildikeerutajaks
ning segab kokku
impulsid idamaadest, popkultuurist ja omaenda
meeltest. Tulemuseks on
tõeline mikstuur
igavikulistest ja kosmilistest asjadest ning
pealispindselt meile näkku
säravatest
linnatuledest, neoonist ja nailonist.iisiis VJ
Altnurme ehk pildikeerutaja, visual jockey –
teada-tuntud video jockey ja disk
jockey ning vähemtuntud
light jockey sugulane (loe lisaks 1 ja 2). Tegutseb
ühtviisi
koduselt nii klubis kui
kunstigaleriis... ja viimasel puhul on lõpptulemuseks
siis peatatud
hetk – pilt.
Toomas Alturme (s.
1973) on Maalikunstnike Liidu liige, kes kaitsnud
magistrikraadi hoopiski Lõuna-Koreas. Töötanud igas
vallas
maalist
installatsioonini, skulptuurist segatehnika ja
digikunstini ning kasutanud seejuures
kunstnikunime Pomshiva.
Möllanud nii Pärnus kui Tshiilis, rääkimata Taimaast.
Kujundanud enam kui
poolsada reivi, enamuse neist Seoulis.
Toomas Altnurme keeras
neo-popile veel ühe keeru peale.
(Reet Varblane, 1997)
Neopop on ambivalentsem
kui päris-pop, mida võib ka juba nimetusest järeldada
(metatasand ikkagi).
Päris-popis oli olulisem massikultuuri keele uurimine,
sest see oli
midagi uut. Neopop
lihtsalt kasutab seda keelt, sest see on kõige
üldarusaadavam keel
praeguses ühiskonnas,
kuid keel ei ole teoste sisuks.
(Mari Sobolev (Kartau),
1997)
Ta kujundab värvika
maali, kust leiab glamuuri, shokeerivat vaadet ja
virtuaalsustunnetust.
[...] Alturnurme maalimislaadi kirjelduses on igati
kohane viidata
tema Idamaade elu
kogemusele ja kõrgendatud meelelisusele. Tema pilt on
salapärane,
seksikas, tundeküllane,
tontlik, tume, veiderdav ja idamaiselt toretsev. (Eha
Komissarov,
2002/2003)
Naistekarjast
ümbritsetuna maalis ja puuris ta nende iseloome, pole
paremat teed mingi
kultuuri hingeelu
mõistmiseks kui naise hinges sorimine. Gauguini Eesti
uusvariant siin ja
praegu on maalikunstnik
Toomas Altnurme, kel pool eksootilist maailma läbi
seigeldud, ja
mitte turistina. Meil,
ülejäänutel, tuleb oma plaanilist õppetööd läbi viia,
tunniplaane ja
aastaaruandeid
koostada, üüriarveid maksta, et siis, kui kõik hästi
on läinud, oma
paarinädalasele
break’ile saada: loomulikult kokkupakituna, illusioone
müüva
turismifirma
vahendusel. Asi seegi.
(Jaan Elken, 2004, Paul
Gauguinist kirjutades)
Külasta Toomas Altnurme
kodulehte http://www.art-altnurme.com/
_________________________________________
SoS "Mingi Käik Purse - 1 Year of Sisters of Shit"
29 augustist 3 septembrini 2006
projitseerime
videot fotod tekstid laiv performance
(f)art security by fantomas
iseloomustab
SoSi (helilooja juss roosipuu, perfromance-kunstnik meelis from
tartu, kuraator kiwa jt) "You don't understand art"
retoorika, proovide minoriteet laivide suhtes, 0-hetke
dokumentatsioon (SoS-i hetkel vaidlustatud koduleht asub inglise
wikipedias), taoline "kultus laivis" mentaliteet on
1-aastase bändiga seostanud eripärase expo(rt)-band-art imago. SoSi
üheks "firmamärgiks" on skandaalsed päisepäevased
välikontserdid olematutel lavadel ja laveerimine poliitilistel
skandaalidel - SoS-i raekoja kontsertite kulgu on laivis sekkunud
juba nii riia kui tartu linnapead.
vahest siit ka põhjus miks
antud näitus on huvipakkuv avangardexhimentalistidele:
SoS-i
psychorocklectro ei piirne lavaga, vaid kannab galeriid endaga kaasas
nagu tigu; mis nyyd juhtub qui kultiveerida "lava"
y-galeriisse - kas tekkiv eituse jaatus jääb postmoderse
reterritorisatsiooni piiridesse ja võtab vahekokku Sisters of Shit-i
karjääri eredamad hetked või on kultiveeritavat kaost pädev
iseloomustama võrdlus throbbing gristlEST-iga?
Meelis From Tartu (Meelis Kaldalu)
GSM: 53534900
email:ifoundu@hot.ee
AAPO ILVES „Mitmekesi“
4 -- 17 september 2006
Näituse sisu ja märksõnad-seletused: kolmikmontaažid; modelli(de) sünergia(d) iseenes(t)ega, graafiline ajamasin; näitamisele jõuaks mitte pelgad tehnikatrikid, vaid pigem klassikalisele fotograafiale omased seepiatoonides kompositsioonid, milles punnitamist ja tühja välist efekti ei ole. Mõtteidliigutavad, kaunid - vaata ise - ja rahulikud ning kolmainsustena kohati sakraalseltki mõjuvad teosed. Pilte seeriast on avaldunud Eesti Ekspressis, KesKus'is ja Postimehes (viited allpool); testpilt, mis tehtud-prinditud Matti Miliuse juubelinäituseks, ületas meediakünnise: http://www.postimees.ee/230306/esileht/kultuur/195651.php Fotokülg eesti Ekspressis: http://www.ekspress.ee/viewdoc/7EB3A11E784D5F23C22570C10051B777 http://www.ekspress.ee/itf/ee/eefoto.nsf/0/58FF80B50EDE0D5FC22570C30041F A20/$file/pildistab.pdf Aapo Ilves ilves@metsas.ee +37256654527
PUU
PEETER LAURITS
JAKOP MARSHALL
MATTI MILIUS
PIRET
ROSIN
TRIINULINE 1
MAIT
ANNEGRETE
JAKOP MARSHALL
TRIINULINE 2
MEHIS HEINSAAR
LIISU
žIGULIMEES
Ralf Ginter
"Eesti panoraamis ja ruudus" 5 -- 17 september 2006
Ralf Ginter'i (Saksamaa)
personaalnäitus Tartus Y galeriis
5. septembril kell 15
avab Tartu fotogrupp O.V.E.R. galeriis Y oma välisliikme
RALF
GINTERi personaalnäituse Eestis pildistatud vaadetest "Eesti panoraamis
ja ruudus". Näitus jääb avatuks 17. septembrini.
Tegemist on
9 eri mõõdus ringpanoraamfotoga ja 19 väikeses ruutformaadis
fotoga.
Eksponeeritud pildid on valminud kahe Eestis tehtud automatka jooksul
2004. ja 2005. aastal.
Tööde autor Ralf Ginter elab ja töötab
Saksamaal Esslingenis, mis asub Daden
Württenbergi liidumaal
Stuttgardi linna lähedal looduskauni Schwabischer
Alb'i /Švaabi Alb/
mäestikus. Elukutselt on R. Ginter arhitekt, mis kajastub
ka tema
loodus- ja linnapiltides. Ta ei pildista inimesi, välja arvatud
juhul, kui see pole tehnilidelt teisiti mõeldav. Suur osa tema
viimase aja
loomingust ongi just panoraamfotod nii linnadest kui ka
loodusest.
Ralf Ginter pildistab eranditult laifilmile kasutades
spetsiaaloptikat, mis
võimaldab pildistada hooneid nende
perspektiivi muutmata. Peale
horisontaalsete ringpanoraamide, mis on
eksponeeritud Tartus, pildistab R.G.
ka nn. kuupprojektsioonis
fotosi, mis kokkumonteerituna annavad täieliku
kerapanoraami ja mis
on vaadatavad arvuti abil. Ka ringpanoraamidest on R.G.
valmistanud
arvutifaile, mis on vaadatavad liikuvana arvuti ekraanil.
Peale
loodus- ja linnapiltide on Ralf Ginter teinud aerofotosi ja pildistanud
jazzmuusikuid. Ka on ta ette võtnud mitmeid reise mägedesse nii
Euroopas kui
Põhja-Ameerikas, et pildistada huvitavaid kaljusi,
veevoolusänge ja kive.
Ralf Ginter on esinenud näitustega alates
2000.aastast. Kokku on ta näidanud
oma loomingut 11-l
personaalnäitusel, ta on osa võtnud 4-st mitme autori
näitusest ja
tema töödest on valminud lühifilm. Ralf Ginter on koos abikaasa
Ingega fotogrupi O.V.E.R. välisliikmed eelmisest aastast ja on osa
võtnud
mullusest ühisnäitusest Tartus Saksa
Kultuuriinstituudis.
Rein Urbel
Fotogrupi O.V.E.R. juhatuse
liige
--
================================
Rein Urbel
GSM:
+372 55 44 683
skype: r-urbel, telefonilt: 71 20 683
http://www.flickr.com/photos/uvar/
KÜLLI SUITSO
„Endale külla“
19 september -- 1. oktoober 2006
19.
septembrist 1. oktoobrini on Y galerii A aj E saalides üleval Külli
Suitso maalinäitus "Endale külla", kus eksponeeritakse
õlimaale aastatest 2004-2006.
Personaalne ruum muutumises,
erinevate vaatenurkade, erinevate perioodidena.
Mõneti ja ehk otsesemas ja
"loetavamas" mõttes on ka Tartusse sattumine samaaegselt
nii koju- kui küllatulek.
2004.a.
maalitud "Heegeldatud tubades" "Aeg kasvatab kaldaid",
"Triibuline
uks" ja "Roheline uks" on
ruum/õhustik sama nii tubadest "sees" kui
"väljas".
Piirid on tinglikud, kergelt kombatavad/tajutavad, ühest teise
suundumisel pole tarvis kasutada tavapäraseid "uksi-aknaid",
piisab
"võrgusilmadest". Õhk käib läbi.
"Aeg
kasvatab kaldaid" ja "Roheline uks" olid üleval ka
Charlottenborgi sügisnäitusel 2005
Kopenhaagenis (taani
kunstnikele aastanäitus). Sama oluline on Kunstnike Sügisnäitus
Kopenhaagenis, millel Külli Suitso osales 2005.a.
2005.a.
"toad" "Üks hing" ja "Sama hing" on
ümmargused, jätkavad
sees-väljas-mängu. Vana soome-ugri
tarkus - kõik head asjad on ümmargused:-)
2006.a. "tubade"
seintele on tekkinud pildid/episoodid vanemast ja uuemast
ajast.
Kadunud on "heegeldamise" õhulisus. "Minu tuba",
"Pruun tuba", "Tuba".
Külli
Suitso
+45 21247505
+372 5527928
Margus Kiis, ygalerist
tel:7376036
GSM: 55680151
email: marguskiis@hotmail.com
Curriculum vitae
Nimi: KÜLLI SUITSO
Sünniaeg ja koht: 2. juulil 1974. a. Tartus
Aadress: Kogagervej 1, Middelfart 5500, Taani
Telefon: +45 21247505
E-mail: mail@kylli.dk
www.kylli.dk
Perekonnaseis: abielus, 1 laps (Klea - 1996. a.)
Haridus:
1992-1996 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond,
maaliosakond
1981-1992 Tartu 14. Keskkool
1985-1990 Tartu Lastekunstikool
Täiendharidus:
1997-1998 Tartu Ülikool, pedagoogiline aasta
Töökogemus:
1993-1995 Tartu Lillekool,
graafikaringi juhendaja
1993-1998 TÜ Botaanikaaed, koristaja
1998-1999 Kuuste Põhikool, kunstiõpetaja
Tartu Kunstigümnaasium, kunstiõpetaja
Tartu Lastekunstikool, graafikaõpetaja
Euroülikool, graafikaõpetaja
1999-2001 Tartu Kunstikool (graafika, maal, joonistamine)
2001-2004 Tartu Kõrgem Kunstikool, lektor: maal, graafika
Näitustel esinen 1993.a. alates. Tegelen nii maali kui ka graafikaga. Minu töid on eksponeeritud Eestis, Soomes, Rootsis, Komimaal, Sloveenias, Taanis.
Personaalnäitused:
1994.a. aprillis Sebra galeriis “Teelolekupildid”
1994.a. detsembris TÜ Botaanikaaias
1995.a. jaanuaris TÜ Raamatukogus “Minata minaga”
1995.a. juulis Kuressaare lossis
1996.a. juunis diplomitöö “Paistvad asjad”
1998.a. sept./okt. Tartu Lastekunstikooli galeriis
1999.a. aprillis Tartu Kunstimaja kunstisalongis
1999.a. juunis Sebra galeriis “Kihistised”
1999.a. sept./okt. Tartus Tampere majas
1999.a. nov./dets. Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis “Seisundid”
2000.a. detsembris Tartu Karlova Gümnaasiumis
2001.a. jaanuaris Tallinnas Raatuse galeriis “Matriarhaat”
2001.a. aprillis Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis “1+1=1”
2001.a. detsembris Tallinnas galeriis Sammas “Puud lähevad metsa elama”
2002.a. veebruaris TÜ raamatukogus
2003.a. aug./sept. Tallinna Linnagaleriis “Me saame su kätte”
2004.a. veebruar Tallinnas Draakoni galeriis “Ôunapuu alumisel korrusel”
2006.a.mai/juuni Middelfartis Galeriis 5 “Hvor kommer du fra?”, Taani
Valik ühisnäitustest:
1994.a. nov. I rahvusvaheline noorte soome-ugri kunstnike näitus Komimaal Söktövkaris
1996.a. aug./sept. Kursi koolkonna näitus Tartus galeriis Legend
1999.a. aprillis Kursi koolkonna näitus Tartu Kunstimajas
1999.a. mai/juuni Kursi koolkonna näitus Paide Vallitornis
1999.a. juuni/juuli Kursi koolkonna näitus Tallinnas Raatuse galeriis (Maal 99)
2000.a. mai/juuni Kursi koolkonna näitus Kuressare lossis
2001.a. sept./okt. 5 Tartu kunstniku näitus Rootsis Uppsalas (Bror Hjorths Hus)
2001.a. dets. Sloveenias (Christmas Exhibition)
2002.a. aprillis Kursi koolkonna näitus Tartu Kunstimajas, TÜ Ajaloomuuseumis
2002.a. okt. Tartu kunstnike näitus Soomes Tamperes
2003.a. märts/aprill Kursi koolkonna näitus Tallinna Kunstihoones
2003.a. mai Kursi koolkonna näitus Tartus E-Kaubamajas
2003.a. juuli/aug. koos Jane Liivi ja Meiu Mündiga Valgas
2003.a. okt./nov. koos Helle Vahersalu ja Meiu Mündiga Narvas
2005.a. märts Charlottenborgi kevadnäitus, Kopenhaagen
2005.a. oktoober kunstnike sügisnäitus, Den Frie`s Udstillingsbygning, Kopenhaagen
2006.a. aprill Galerii Habsø kevadnäitus, Bryrup, Taani
Preemiad:
1996.a. Põlvas Maarja galeriis näitusel “Järv” - noore kunstniku preemia (õlimaal “Osa punasest”)
1997.a. Põlvas Maarja galeriis näitusel “Järv” - eripreemia (õlimaal “Tärkamine”)
1998.a. Põlvas Maarja galeriis näitusel “Järv” - III preemia (õlimaal “Ümin”)
2001.a. Põlvas Maarja galeriis näitusel “Järv” (õlimaal “Puud lähevad metsa elama”)
Stipendiumid:
1999.a. Tartu Kultuurkapitali stipendium näituse korraldamiseks Sebra galeriis
2001.a. juuni, august stipendium töötamiseks Loviisa külalisateljees Soomes
2001.a. juuli SLEIPNIRi reisistipendium (NIFCA) osalemiseks litograafia workshopil Jyväskylä graafikakeskuses Soomes
2001.a. Tartu Kultuurkapitali stipendium näituse korraldamiseks Sammas galeriis
2001.a. Eesti Kultuurkapitali stipendium näituse korraldamiseks Sammas galeriis
2002.a. juuni SLEIPNIRi reisistipendium (NIFCA) osalemiseks litograafia workshopil Jyväskylä graafikakeskuses Soomes
2002.a. Eesti Kultuurkapitali stipendium Kursi koolkonna näituseks valmistumiseks
2003.a. SLEIPNIRi reisistipendium (NIFCA) osalemiseks graafika workshopil Naestvedi graafikakeskuses Taanis
2003.a. Eesti Kultuurkapitali stipendium näituse korraldamiseks Tallinna Linnagaleriis
2004.a. Eesti Kultuurkapitali stipendium näituse korraldamiseks Tallinnas Draakoni galeriis
2004.a. SLEIPNIRi reisistipendium (NIFCA) Fääri saartele
Ühiskondlik tegevus:
2000.a. jaanuarist Tartu Kunstnike Liidu liige
2001.a. detsembrist Eesti Maalikunstnike Liidu liige
2006.a. Taani Kunstnike Liidu liige
Esindatud:
Matti Miliuse kogu
Loviisa linnamuuseum, Soome
Uppsala linnavalitsus, Rootsi
erakogud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis
AEG KASVATAB KALDAID
2004
MINU TUBA
2006
ROHELINE UKS
2004
SAMA HING
2005
TRIIBULINE UKS
2004
ÜKS HING
2005
PRUUN TUBA
2006
2006
Maret Suurmets
"See ongi armastus"
19 september -- 1 oktoober 2006
Igaüks meist on kogenud armastust. Armastus on meeldiv ja mõnus. Ta paneb keha värisema ning tekitab salapärase tunde. Reeglina peaks olema armastus mõnus. Kindlasti on neid, kes kogevad armastust hoopis teisiti, kui tema kõrval olev inimene. Armastada saab nii paljusid: inimesi, kohti, asju, sündmusi. Kui vaid avada oma meel neile võimalustele.
Minu maalid on erinevad, kuid midagi on neis kõigis sarnast, neis on ühtne joon – õnnejoon. Must värv minu maalidel ei ole kurbus ega pettumus vaid karm maailm minu ümber. Ega see must nii paha ei olegi. Ta toob su tagasi maa peale ning aitab teatud hetkedel isegi edasi viia. Seevastu erksad toonid maalidel kujutavad mind.
Curriculum vitae
20.06.2006
Nimi: Maret (Suurmets) Kuura
Sünniaeg ja-koht: 15.04.1982, Tartu
e-mail: maret@tamme.tartu.ee
Perekonnaseis: abielus
Haridustee: Tartu Ülikool Kunstiõpetuse õpetaja magistriõpe 2005 - ...(õpin hetkel)
Tartu Ülikool Kunstiõpetuse õpetaja kutseaasta 2004 –2005
(põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja)
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond kunstide osakond
2000-2004, baccalaureus artiumi kraad maalikunsti erialal
Tartus Kunstigümnaasium 1988-2000
Personaalnäitused: “Emotsioonide vang”, Tallinnas galerii Aatrium,
10.01.2006 – 24.01.2006
"Otsingud ehk Segasumma Suvila",
Tartu Vanemuise Kontserdimajas,
7.03.2005 – 2.05.2005
“Abstraktid”, veebruar 2005, Tartu Televisioonis
"Visioonid 2", näitus abstraktidega,
Tartu Maaülikooli peahoones,
18.01.2005 – 31.08.2005
"Visioonid", näitus abstraktidega, TÜ Pärnu Kolledžis
5.11.2004 – 18.11.2004
"Minu sisemine maailm", Diplomitöö näitus,
Tartus Y-galeriis, 9.06.2004- 22.06.2004
"Läbi südame" loodusmaalide näitus, Obinitsa Muuseumitarõs,
17.08.2004- 18.09.2004
Duonäitused: ”Kokkupuude”, Uppsala Maja, M.Suurmetsa ja A.Vasara maalid,
01.09.06 – 30.09.06
”Kompositsioonid ja figuurid”, Tartu Maaülikooli peahoones,
M. Suurmetsa ja G.Pihlaku maalid, 01.09.2005 – 05.2006
"Keisri uued rõivad", Tartu Ülikooli Raamatukogu, M.Suurmetsa ja A.Ehasalu (Vasar) abstraktide näitus, 7.10.03-4.11.2003
Osalenud ühisnäitustel: “Päästke Willy”, Kunstnike Liidu aastanäitus Tallinnas
Vaal galeriis, juuli 2006
"Nursi prax 04", Tartu Ülikooli Raamatukogus,
suvepraktika näitus 4.10.2004- 6.11.2004
"Nursi prax 04", Nursi koolimajas, juuli 2004
"Tartu noor maal", Rakvere Kesklinnagaleriis, 2004
"30 kraadi varjus", Tartus Tampere maja, 2003
"Lurichi poosid", Tartus Eesti Spordimuuseumis,
10.12.02-31.01.2003
Tartu Kunsti Aastalõpunäitus, Kunstnikemajas, 2002
"Platvorm", Tartu Raudteejaam, Installatsiooninäitus, 2002
Tartu Kevadkunst, Kunstnikemajas, 2000
"Euroopa Koolis", Tallinnas, 1998
Osalenud paljudel teistel TÜ maalikunsti üliõpilaste ühisnäitustel 2000-2005. Töid on Saksamaa, Soome ja Eesti mitmetes erakogudes.
Maret Suurmets: http://www.voluptas.4t.com/
Puhelu. Taide puhuu, puhelee ja puhuttelee!
Kõnelus. Kunst kõneleb ja kõnetab!
3 -- 15 oktoober 2006
Soome kunstnikerühmituse Verso Visual näitus “Kõnelus”
Verso Visual Artists on valinud käesoleva aasta esinemiste aluseks kultuuride kohtumise liinil: Tartu - Rääkkylä -Tartu.
“Kõnelus" -- soome ja eesti kunst kohtuvat teineteisega, suhtlevad eri kunstnike loodud vahendite abil. Keskkonnakunst, maal, skulptuur, installatsioon ,tekstiil-ja käsitöö esinevad vördväärsetena suhtlejatena igaüks omas stiilis. "Kõnelus" toimus esimest korda juunis Rääkkyläs, Vana-Veski galleriis ja ümbritsevas looduses Miljöökunstirajal, kus väljapaneku tegid Tartu kunstnikud.
Verso Visual Artists
Verso Visual Artists asutati Soomes Rääkkyläs 2005. Selle eesmärk on arendada kohalikku kunstielu ja toetada siinseid kunstnike. Vesro Visual on rahvusvaheline grupp koosnedes iirlastest ja soomlastest, kelle kunsti on näidatud kogu maailmas.
Áine Ivers, VVA asutaja, on kodumaal Iirimaal tuntud kunstnik. Pärast elama asumist Soome on tema teoseid näidatud St. Petersburgis ja Eestis.
Satu Juvonen on Rääkkyla maalija, kelle töid saab näha ka Joensuu Kuntnike Liidu 60 aastapäeva näitusel Joensuu Kuntimuuseumis.
Rääkkyläs sündinud praegu Kirkkonummis elav Anna Kainulainen kes on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna.
Katriina Koskinen lelab Helsingis ja omab Rääkkyläs ateljeed. Maalikunstnik on valitud osalema mainekale Salmela Noorte Kunstnike Näitusele sel aastal.
Jukka Lampinen on pensionil filmitegija, kes on teinud aastaid TV-programme ja filme. Rääkülas ta valmistab valgusinstallatsioone ja muid kunstilisi objekte.
Helena Paakkinen tuli Rääkkylla 6 aastat tagasi koos perekonnaga. Ta on tektsiilikunstnik, kes on näitusi teinud muuhulgas ka Jaapanis. Ta tekstiilid on intelligentsed ja elutarkust väljendavad.
Anne Pehkonen Pyhäselkäst on Põhja- Karjala Kunstinõukogu stipendiaat. Hetkel tagasi Florencest Itaaliast, osales hiljuti ka Peterburi Rahvusvaheliseha Eksperimentaalse Kunsti Festivalil.
Jenni Salmi on tekstiilikunstnik Tohmajärvist. Kasvatades lapsi ta kasutab emaduse-teemat ka oma kunstis.
Iiri kunstnik Patrick Ward on Soomes elanud 4 aastat. Oma poeetilisi skulptuure ehitab ta prügist ja asjadest mis inimestel üle jäävad. Väsimatu kunstnik, kes oli oli aktiivne nii Belfastis ja on seda ka Rääkülas. Praegu loob mosaiike.
Objektid kollektsioonist 1—6
Auli Partio
Augustikuuvalgus
Moonlight in August
2006
35X50
õli lõuend
Auli Partio
Otsides Põhjaväravat
Seeking the gate of North
2006
90X90
õli. Lõuend
Auli Partio
Õitsvad lähedused
Blooming vicinities
2006
64X35
õli lõuend
Jenni Salmi
Joonistades liivale
Writing on the Sand
2006
36X62
mixed
Jenni Salmi
Samuel
Samuel
2006
22X30
mixed media
Jenni Salmi
Väike ingel
Little angel
2006
23X32
mixed
Àine Ivers
Apaatia ja paanika
Apathy and Panic
2005
mixed media
Àine Ivers
Sa vaatasid mulle kord otsa
You looked me in the Eyes Once
2006
mixed media
Jukka Lampinen
Tuli
Fire
Aja märk
Touch of Age
Hei, mis mina olen? Hello, what I am?
Metropol
Aja märk II
Touch of age II
Àine Ivers
Selgroog
Backbone
2005
46X20X25
mixed media
Patrick Ward
Tulekeeled
Tongues of Fire
2005
52X24X26
tikud+latern
